Norman Aas uueks Riigikohtu esimeheks?

Kes on huvitatud

Aasa asumisest Riigikohtu esimeheks? Kui eelmisel korral viis oma tahte läbi valitsuspartei Reformierakond, nimetades oma kauaaegse tipp-poliitiku, endise sise- ja justiitsministri Märt Raski Riigikohtu esimeheks, siis nüüd sügelevad käed ilmselt teisel valitsusparteil, Isamaa ja Res Publica Liidul. Poliittehnoloogiate veendunud harrastajale Ken-Martile võiks ju meeldida omameeste rida - siseminister Vaher, peaprokuröriks edutatav Margus Kurm ning Riigikohtu esimeheks tõusev Norman Aas.

Vaher

võibki olla praegu peamine lobistaja loetletud rea mehitamiseks just nende nimedega. Siis on tema (=IRL) käes nii süüdistamine kui ka kohtumõistmine (loe: süüdimõistmine), nii et mingisugustel toobalitel, laasidel, tuiksoodel ja miks mitte ka michalitel, lillodel ja meikaritel poleks pikka pidu. Esimesed istutaks vangi ja teisi praeks, vastavalt vajadusele.

Kesknädala allika

andmetel tasuks mõtiskleda isegi selle üle, miks Michal ja Lillo seekord vaid viidetega ämmadele ja kappidele pääsesid - see nimelt olnud kokkulepe. Kokkulepe, et teie mehed saavad uurimise alt vabaks, minu mehed aga tõusevad ametiredelite tippudele.

Kes teab...

Kuid on asju,

mis võivad Vaheri suurejoonelisele plaanile takistuseks saada. Esiteks, pole teada, kas reformistid ikka nii kergelt taganevad ja nõustuvad - võib-olla on neil „äraostmatutele" varuks ootamatuid ebameeldivusi (a la elamisload)?

Teiseks, Kesknädal loodab kõigest hingest, et president Ilves tüdineb lõpuks poliitilisist ringmängest „mina otsin ja sina otsid ja igaüks otsib oma", ja ta võiks ametitesse nimetada professionaalseid spetsialiste, kellel pole tõesti olnud pikka aega lootusi tõusta väärikatele positsioonidele, sest need on vallutatud poliitikute poolt. Pealegi on kohus meie heitlikus riiginduses siiski käitunud usaldusväärse institutsioonina, mis oli ja on siiani sõltumatu - niisugune „kindel linn ja varjupaik", kust meedia- ja proksipeksust selgelt haavatud opositsioon (kui ta ellu jäi) siiski õigust leidis.

Ja kolmandaks, Vaheril on raske esitada Aasa kandidatuuri, kui prokuratuur muudkui logiseb ja käriseb järjestikustest ebaõnnestumisest.

Aasa ämbrid:

* maadevahetuse süüdistuse läbikukkumine,

* ülikiire otsus IRL-i elamislubade afääri mitte uurida,

* lavastus 500-eurose annetusega, mille provokaatoriks valiti ärimees Jüri Luik,

* Keskerakonna läbiotsimine terve rügemendiga,

* Pärnu linnapea Mart Viisitamme kohtuasi,

* Narva linnapea Tarmo Tammiste kohtuasi,

* Põhja-Tallinna linnaosavanema Karin Tammemägi kohtueelse uurimise lõpetamine,

* kohtunik Leo Kunmani ähvardamine,

* prokuratuur ei algatanud uurimist, kui IRL nõudis vallavanematelt erakonnavahetamist sisuliselt altkäemaksu eest - s.t valitsuspartei mõjuvõimuga kauplemine,

* prokuratuur ei ole Kesknädalale teadaolevalt uurinud IRL-i liikme „Peipsi kuninga" Paul Kärbergi tegevust Lohusuu ja Alajõe vallas,

* Reformierakonna rahastamisskandaali naeruväärne päädimine.

Ja veel, ja veel, kõik ei meenugi. Näiteks alles eelmine Eesti Ekspress meenutas kedagi FSB-ga seotud ärimeest Mamedovit, kes sai elamisloa tänu IRL-i metoodikale tuua (õigete ärimeeste kõrval) maale ka vene maffiastruktuuridega seotud elementi.

Kui triumviraat Vaher-Aas-Kurm

riigi enda kätte saab, päästku end, kes suudab. Ehk nagu noor H. H. Luik kunagi - Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva kokkutulekul - andis isetegevuslavastuses soovituse, mis eluks ajaks meelde jäi:

„Väike mees, tee oma testament!" Sobib kasutamiseks iga riigikorra ajal!

URMI REINDE

[fotoallkiri]    UUS MEES: 2013. aastal saab täis praeguse Riigikohtu esimehe Märt Raski (endine reformist) ametiaeg. Järgmine mees võib olla NORMAN AAS (pildil). See juhtub, kui siseminister Vaheri (IRL) lobitöö oma mehe edutamiseks õnnestub.

Jaga |