Selgeltnägijate tuleproov Savisaare juhtumis

 TTV, 30. september 2015

„Täna kõrvaldas Harju maakohus prokuratuuri taotluse põhjal Edgar Savisaare Tallinna linnapea ametist. Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääsi sõnul vaidlustab Savisaar kindlasti Harju maakohtu otsuse.“

 Harju maakohus kõrvaldas Edgar Savisaare linnapeaametist enam kui kuus kuud enne kriminaalasja materjalide prokuratuuri jõudmist?!

Delfi, 23. oktoober 2015

„Tallinna ringkonnakohus jättis muutmata Harju maakohtu otsuse Edgar Savisaar kriminaaluurimise ajaks Tallinna linnapea ametist kõrvaldada. Ringkonnakohus märkis, et on samuti tutvunud riigiprokuröri poolt esitatud kriminaalasja materjalidega, millest nähtuv kinnitab maakohtu hinnanguid põhjendatud kuriteokahtlusele.“

 Ringkonnakohus tegi otsuse viis ja pool kuud enne kriminaalasja materjalide prokuratuuri jõudmist?!

Delfi, 1. detsember 2015

„Riigikohus otsustas täna, et ei võta menetlusse määruskaebust Edgar Savisaare Tallinna linnapea ametist kõrvaldamise otsusele. Seega jääb Savisaar linnapea töölt kõrvale."

 Riigikohus tegi otsuse enam kui 4 kuud enne kriminaalasja materjalide prokuratuuri jõudmist?!

TTV, 2. oktoober 2016 – Harju maakohus jättis Edgar Savisaare Tallinna linnapea ametist kõrvaldamise muutmata.

 Harju maakohus tegi otsuse ligi kaks kuud enne kriminaalasja materjalide prokuratuuri jõudmist?!

Võtke heaks või pange pahaks, aga eelpooltoodud tsitaatide põhjal, mis ajakirjandusest nopitud, tekib vägisi mulje, et Edgar Savisaare protsessi näol on tegemist tõsielusaatega „Selgeltnägijate tuleproov“, kuhu kipuvad osalema kõigi kolme kohtuastme kohtunikud ja KaPo tegelased. Marilyn Kerrol läks seal saates ju ülimalt hästi!

 Muidugi ei saa täielikult välistada, et organitel on mingisugused tavakodanikele raskesti mõistetavad JOKK-skeemid eelpoolkirjeldatud paradokside õigustamiseks. Tõendusmaterjal võiks ja peaks olema sama, olgu tegemist kahtlustuse või kriminaalasjaga? Või on nii, et kahtlustuseks kasutati üht süüdistusmaterjali ja kriminaalasjas teist? Kui "Kaitsepolitsei edastas kriminaalasja materjalid läinud nädalal prokuratuuri" (Õhtuleht.ee, 6. aprill 2016), siis tavakodanikel tekib õigustatud arusaam, et kohtud ei saanud näha süüdistusmaterjali, mida lihtsalt polnud olemas, ja kõik kolm kohtuastet tegelesid selgeltnägemisega. Või kõik kohtud lõid Riigikogu kombel dokumentidele lihtsalt kummitemplid alla?

 Kohtumõistmise eesmärk ei ole ainult kurjategija karistamine. Kogu eeluurimine, kohtuprotsess ja karistus on signaaliks ühiskonnale. Ehk peaks kogu prokuratuuri ja kohtute tegevus õigusriigis olema tavakodanikule arusaadav, üheselt mõistetav, mitte ainult olema aus, vaid ka näima ausana?

 Kardinaalselt erinevat pilti võime näha prokuratuuri tegutsemises Autorollo kriminaalasjas. Kerkib küsimus: ega ometi Themise* kaaludega ei ole Eesti Vabariigis midagi kapitaalselt korrast ära? Et kõik kaalud vajavad aeg-ajalt kontrollimist ja kuuluvad taatlemisele, siis peaks see nõue kehtima ka Themise kaalude kohta.

Mida ütleb kaalude kohta seadus?

Mõõteseadus ütleb, et „tehingutes, järelevalvel jm. võib kasutada ainult tüübikinnitusega ja taadeldud kaale. Taatlemine on iga üksiku kaalu kontrollimine veendumaks, et see vastab nõutud metroloogilistele omadustele ja konkreetse kaalu tüübikinnitusele. Seetõttu ei ole võimalik taadelda tüübikinnituseta kaalu. Kaale tuleb taadelda perioodiliselt.“

/Tehnilise Järelevalve Amet)

Eestis kui Euroopa Liidu ühes liikmesriigis on näiliselt täiesti paigas Themise kaalude taatlemise süsteem. Aga ainult näiliselt!

Maakohtu otsused taadeldakse ringkonnakohtutes, ja nende otsused kuuluvad omakorda taatlemisele Riigikohtus. Riigikohtu otsuste taatlemine toimub juba Euroopa Inimõiguste Kohtus. Kui aga sealt tuleb tagasi otsus, mis on vastuolus Riigikogu otsusega, tähendab see kõige otsesemalt seda, et Riigikohtu koosseis ei suutnud, ei soovinud või ei tohtinud oma tööd õiglaselt teha. Niisugustel Themise kaaludel tuleks defektsed detailid välja vahetada! Et Eesti Vabariigis on Themise kaaludega midagi väga paigast ära, näitab nende inimeste üha suurenev arv, kes on sunnitud pöörduma Euroopa Inimõiguste Kohtu poole õig(l)ust nõudma. Üks piinlikumaid näiteid on kõigi kolme kohtuastme, sh. Riigikohtu, nõustumine sõnavabaduse kui demokraatlike riikide ühe suurima väärtuse piiramisega. Euroopa Inimõiguste Kohus õnneks näitas Eesti kohtutele selles küsimuses koha kätte.

5. juunil 2014 e-valimiste vastane MTÜ kaebas Riigikohtu otsuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse. „Kui üks riigi ametkond hakkab täitma poliitilist tellimust ja vaigistama valitsejate jaoks ebameeldiva tõe väljaütlemist, on tegemist sõnavabaduse piiramisega, ja selle küsimuse osas kompromisse teha ei ole võimalik,“ ütles selle MTÜ juht Siret Kotka.

Kohtud, vähemalt kõrgemate astmete kohtud, peaksid olema suutelised läbi nägema ka selliseid provokatsioone, nagu seda tõenäoliselt oli „võõraste kirjade lugemine“, ja keelduma neile kummitemplit peale löömast. Õigusriigis ei tohiks olla võimalik poliitiliste vastaste kõrvaldamine kohtute abil.

Eesti kohtuniku eetikakoodeks

Silmas pidades, et kohtunikkonna erapooletus, sõltumatus ja ausameelsus peavad õigusriigis olema tingimusteta tagatud; arvestades, et Eesti peab järgima maailmas välja kujunenud ausa õigusemõistmise põhimõtteid ning kohtunike hea käitumise tavasid ja õigustraditsioone; tunnetades vajadust vastata kohtunike tegevuse standarditele ja pädevusalastele nõuetele; võttes arvesse kohtunikkonna keskset osa demokraatia ja õiguskorra kindlustamisel; silmas pidades, et kohtunikkonna kõrge professionaalne tase ja laitmatu käitumine on kohtu ja õigusemõistmise autoriteedi tingimuseks ja tagatiseks; arvestades, et kohtunikele on antud õigus otsustada inimeste vabaduse, õiguste, kohustuste ja vara üle, silmas pidades, et kohtu missiooniks on olla rahva teenistuses, tunnetades kohtunikel lasuvat kõrget moraalset ja õiguslikku vastutust, kehtestame meie, Eesti kohtunikud, endile järgmised eetikareeglid ning kohustume avalikult neid täitma:

7. Kohtunik hoidub poliitilisest tegevusest ja poliitilist poolehoidu väljendavatest seisukohavõttudest.

Muistne Ateena valitsus mõistis Sokratese** üle kohut, sest tema õpetamismeetodid olevat esile kutsunud polise (Vana-Kreeka linnriik) poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates tagasi talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse ning nõustus surmaga, juues alkoholisse segatud karuputkest valmistatud mürki, mida surmaotsuse täideviimiseks kasutati.

 * Themis – vanakreeka mütoloogias seadusliku korra ja õigluse jumalanna.

** Sokrates (469–399 eKr) – vanakreeka filosoof, keda mäletatakse juba üle 2000 aasta inimesena, kellele olid tema au ja tõekspidamised väärtuslikumad kui elu.

KUIDO SÄDE,

vaatleja

Jaga |