Õppimine seob põlvkondi

2017. aasta on oskuste aasta, eelkõige elukestva õppe aasta. Seetõttu kutsus Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) maakondlik koordinaator Ivi Sark hiljuti infopäevale Kohilasse, et käsitleda TÕN-i aktsioone.

Selle jätkusuutliku valla vallavanema Heiki Hepneri kabinetis saigi arutatud, kuidas paremini korraldada elukestvat õpet Kohila vallas. Gümnaasiumis on juba üle 850 õpilase; rahvaarv kasvab ja kool on kitsaks jäänud. Uue koolihoone projekt on valmimas ja sügisest peaksid laiendustööd algama. Lisaks on vallas 4-klassiline era-mõisakool omade võimalustega. Elanikkonna erinevate põlvkondade haritust edendavad veel kaks raamatukogu, neli lasteaeda, kaks noortekeskust, koolituskeskus. Elukestva õppe eesmärke püütakse igati tagada tunnustamise ja motiveerimise kaudu. Meeldiv oli kuulda koostööst kogukonnaga, eesmärgiks senisest veel parem Kohila.

Näiteks lasteaed Sipsik, kus töötab 8 rühma, reklaamib end tervistedendava ja kiusamisvabana, olles varasema tunnustuse põhjal nii aastakoolitaja kui ka koolitussõbralik asutus. Lasteaiatöötaja saab kaks tasulist koolituspäeva aastas.

Tolerantsust on võimalik kasvatada koostöös teise nahavärviga ja teisest rahvusest ning teiskeelsete inimestega. Toodi positiivseid näiteid ka sellest valdkonnast. Öeldi, et vahel on parem koolitada kohapeal – kasutegur osutub suuremaks. Kuulsime personali kaasamisest, õpetaja arengu toetamisest, kuulsime ja nägime animatsioone, kuidas rakendada arvuteid ja roboteid.

Oma tööst kõnelesid kutsekoolide esindajad Enn Roosi Vana-Vigalast ja Katrin Viru Kehtnast. Kutsekoolides ongi laienemas täiskasvanute õpe. Vana-Vigala puhul märgiti ära tõhusat tööd, mida teevad MTÜ-d „Jätkusuutlik Vana-Vigala“ ja „Vigala külade ümarlaud“. Jagati Kehtna reklaamvoldikuid – selles koolis on uusi erialasid. Tahetakse, et rohkem õppijaid leiaks tee kutsekooli, sest ka eakamana ei maksa jääda õpingutest kõrvale – õppida pole kunagi hilja.

Küllaltki olulisel kohal on see õpe, mida annab täiskasvanute gümnaasium. Toodi näiteid, et õppureil pole sageli nägemust, kelleks tahta saada; siin on küll vaja kiiresti tegelda motivatsiooni pakkumisega.

Häid sõnu öeldi kaugemates piirkondades olevate raamatukogude kohta – need töötavad entusiastlikult, et edendada haritust.

Ilusad mõtted tugevdavad traditsioone, nentis sisukale päevale kaasa elanud vallavanem, kes pidas vajalikuks rõhutada: üksteiselt õppimine rikastab.

Päev lõppes ürituse koordinaatori kokkuvõttega: kõigepealt tuleb märgata neid inimesi, kes juba on pidevalt elukestvas õppes, tunnustada nende otsinguid, leida uusi tegutsemisvõimalusi.

Kohila vallas on hea koostöö allasutustega. Et oma silm on kuningas, tuleb korraldada õppekäike, rohkem reklaamida omi võimalusi. Arutati, kuidas jõuda inimese väärtustamiseni ja mida teha haridustee katkemise puhul. Nenditi, et elukestva õppe tagamiseks vajatakse rohkem sotsiaalpedagooge, ning siin läheks tarvis sotsiaalministeeriumi ja haridusministeeriumi enamat koostööd. Haridusalast infot jagatagu nii koolides kui ka raamatukogudes, kohalikes omavalitsustes, külaseltsides. Ka ümberõppevõimalused kutsekoolides, kohtumised tutvumaks inimeste edulugudega ja tööandjate kaasamine on niisugused meetmed, mis tagaksid motiveeritud teid kutsehariduse omandamisse ja ümberõppesse, sest õppida pole kunagi hilja.

JAAN VISKA, kes väärtustab haritust ja õpet, Kohila, Rapla maakond

Jaga |