„Pealtnägija“-skandaali skandaalne eellugu

Epp Lauk,      08. veebruar 2006


ETV saatesari „Pealtnägija" on hiljuti süüdi mõistetud ajakirjanduseetika koodeksi jämedas ja sihilikus rikkumises, mis puudutab eraelu ja lapsi. Avaldame Avaliku Sõna Nõukogu viimase lahendi saate kohta, mis lähenemisviisilt paljuski sarnaneb vaid paar kuud hiljem tehtud „Pealtnägija" skandaalsetele „reportaazhidele" Kadrioru lossist.
-----------------------------------------------------------------
Pille Neideri kaebus ETV saate "Pealtnägija" (Vahur Kersna, 26.10.05) kohta. ASNi lahend on tauniv (17.11.05)

ASN arutas Pille Neideri kaebust ETV saates „Pealtnägija" 26.10.2005 eetris olnud saatelõigu kohta, milles kajastati Tarmo Sussi ja tema endise abikaasa konflikti seoses nende lapse hooldusõiguse ning omavaheliste varaliste probleemidega.[---]
ETV programmidirektor Ainar Ruussaar vastas (11.11.2005) ASNi päringule järgmist: „Vastuseks teie kirjale nr 340-1 teatame, et süüdistusi hea ajakirjandustava rikkumise kohta Eesti Televisioonis menetleb Pressinõukogu. Palume sellest teavitada ka kaebuse esitajat."

ASN leidis kõnealuses saatelõigus mitmeid ajakirjanduseetika rikkumisi ning peab eriti taunimisväärseks, et need rikkumised olid saate autori teadliku valiku tulemus. Seda kinnitas saate autor Vahur Kersna väga otse oma sissejuhatavas tekstis. Selles kontekstis tuleks mõista ka alljärgnevat analüüsi.
Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p. 4.7 ütleb, et „vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata". Laste hooldusõiguse probleeme lahendab reeglina kohus, mitte ajakirjandus. Saates ei kõlanud ühtki veenvat argumenti, mis õigustanuks nende konkreetsete inimeste eraelu puudutavate probleemide toomist avalikkuse ette. Saate autori üldsõnalised viited naisshovinismile kohtunike hulgas ning väidetavalt sellest tulenevatele ebaõiglastele otsustele ei väljenda kuidagi avalikkuse põhjendatud huvi konkreetse kohtuvaidluse ja perekonnaprobleemi suhtes. Seega on tegemist Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p. 4.7 rikkumisega.

Kõnealuse saatelõigu puhul on tegemist konflikti ning seda käsitleva kriitilise materjaliga. Kui puudus võimalus teisele osapoolele sõna anda (kusjuures asjaosalise keeldumine sellest on veenvalt põhjendatud), siis pidanuks saate tegijad kaaluma selle mitteavaldamist, eriti olukorras, kus kogu saatelõik kaldub tugevasti ühe osapoole kasuks ning teise vastu. Tasakaalustamata saate teadlik eetrisseandmine on hea ajakirjandustava rikkumine (eetikakoodeksi p. 4.2). Kuna valdavalt oli kogu saates tegemist teist osapoolt halvustavate seisukohtade ja faktidega, siis näeb ASN siin ka eetikakoodeksi p. 1.5 rikkumist, mis ütleb, et ajakirjandus ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi.
Saates intervjueeriti konflikti osapoolte 10-aastast tütart Karmen Sussi. Tütarlaps oli pandud olukorda, kus ta pidi andma hinnangu sellele, kuidas ema ja isa teda kasvatavad, kusjuures ajakirjanik esitas küsimused nii, et lapse vastustest jäi kõlama: isa on hea ja ema on paha. ASNi arvates on lubamatu ja ebaeetiline sundida last otsustama asju, mis talle tema vanuse ja elukogemuse juures käivad selgelt üle jõu. Lapse kasutamine täiskasvanute probleemide lahendamise vahendina, mida saates ilmselgelt tehti, ei ole mitte üksnes eksimine ajakirjanduseetika vastu, vaid teadlik vastandumine inimlikule õiglustundele ja moraalile.

Kohtuasjadega seotud teemade käsitlemisel peab ajakirjanik eetikakoodeksi kohaselt kaaluma, kui vajalik on asjaosaliste identifitseerimine. Saates olid selleks ilmselt nõusoleku andnud Tarmo Suss ja tema tütar, kuid teinegi osapool oli saates esitletud nii näo kui ka nimega, millele polnud mingit põhjendust. Seega on rikutud ajakirjanduseetika koodeksi p. 4.8.
Inimeste eraelu üksikasju puutuvaid materjale lubab eetikakoodeks avalikustada vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Saates näidati teise osapoole nõusolekuta nii pulmavideot kui ka fotosid, millel oli tema koos lapsega ja ka üksi. Saatest ei selgunud, millised avalikku huvi teenivad põhjused kaalusid üles kaebaja õiguse eraelu puutumatusele. ASN käsitleb seda eetikakoodeksi p. 4.9 rikkumisena.
Kuna kohtuvaidlus oli saate eetrisse andmise ajal pooleli ja saade väljendas tugevasti ühe poole huvisid, seades teise poole avalikkuse ees halba valgusesse, mõjub kogu saatelõik katsena kallutada kohut otsustama Tarmo Sussi kasuks. Seda muljet tugevdab teise osapoolega seotud juristi Marge Juure ning advokaadi Marika Mägi esitlemine viisil, mis asetas nad negatiivsesse valgusesse. Esimese puhul mainiti tema karistamist politsei poolt võõrasse eluruumi sissetungimise eest. Teise puhul tuletati meelde, et aastaid tagasi süüdistati seda advokaati altkäemaksuvõtmises, ütlemata, et süüdi teda ei mõistetud.

Saatelõigu lõpuosas kõlanud naiskohtunike, sotsiaaltöötajate, feministide jt vihane ja värvikas siunamine on käsitletav vihkamise õhutamisena naissoo vastu. Eetikakoodeksi p. 4.3 ütleb muu hulgas, et soo rõhutamine, kui sel pole uudiseväärtust, ei ole kooskõlas hea ajakirjandustavaga. Antud juhul ei tõestanud ajakirjanik mitte kuidagi, et kohtunike sooline kuuluvus oleks olnud objektiivselt asjassepuutuv.

Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks paneb vastutuse hea ajakirjandustava järgimise eest ajakirjaniku kõrval ka meediaorganisatsioonile. Kuivõrd tegemist on kõige vaadatavama telesaatega, mida ETV näitab kolm korda ühe nädala jooksul, on selline teadlik ajakirjanduseetika rikkumine avalik-õigusliku telekanali poolt eriti küüniline ja murettekitav.

Sama murettekitav on avalik-õigusliku telekanali teade, et nad ise määravad, missuguse organi poole tohib pöörduda nende vastu esitatava pretensiooniga. ASNi hinnangul näitab see, et ETV keeldub sisuliselt avalikust debatist programmi kvaliteedi üle ning demonstreerib oma üleolekut neist, kellele ta on tekitanud põhjendamatuid kannatusi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)