Tervishoiu osa Keskerakonna programmi projektis

Peeter Laasik,      29. juuni 2005


Eesti tervishoid on 10–15 aastaga märkimisväärselt arenenud. Samas on inimeste rahulolu arstiabiga vähenenud. Küllalt suureks on läinud erisused arstiabi kättesaadavuses. Tervishoiu kõrval on järjest rohkem aru saadud rahva tervise tähtsusest.
Mõistetakse,et rahva tervise määravad mitte ainult rohud, arstid ja keerulised tänapäevased aparaadid, vaid just inimeste oma tervist säästev käitumine ning elukeskkond, mis seda soosib.
Tuleb aga tõdeda,et viimase 3–4 aastaga on kahjuks inimeste omaosalus tervishoius tõusnud juba 25 protsendini, mis on Euroopa mastaabis üle keskmise taseme. Inimene peab seega peaaegu neljandiku tervishoiust oma taskust kinni maksma.
Linnades on tekkinud juurde tervisekeskusi, ujulaid, kuid kui võrdleme näiteks Tartu Aura pileti hinda Taani samasuguse tervisekeskuse pileti hinnaga, siis on need absoluutsummas ühesugused. Ainult,et Taanis on keskmine palk kordades kõrgem.
Niipalju siis näiteid probleemidest, kuid meie ülesanne on otsida lahendusi. Selle artikli eesmärk on eelkõige anda lugejatele impulss kaasamõtlemiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Kõigis valdkondades on esmatähtis tulemuse saavutamiseks ühiskonnas selgeks vaielda valdkonna sihid ja eesmärgid.
Nii imelik kui see ka ei tundu, ei ole Eestil ühtset, omavahel haakuvat rahva tervise, tervishoiu- ega ravimipoliitikat. Need tuleb sotsiaalministeeriumi juhtimisel, koostöös teiste ministeeriumidega ja erinevaid huvigruppe kaasates meil endil valmis teha. See on suur töö, kuid me oleme sellega juba algust teinud ja ka ühiskondliku leppe protsessi käigus on paljude probleemide osas tekkinud laiapõhjaline diskussioon.

Näiteks küsimus haiglate omandist. Hetkel on Eestis kõik haiglad eraõiguslikud, omanikeks on enamasti riik või kohalikud omavalitsused. Milline oht peitub eraõiguslikus omandivormis, oli näha eelmisel aastal Tallinnas diagnostikakeskuse näol. Omaniku teadmata ostis erafirma asutuse aktsiaid, mis tuli omanikul (Tallinna linn) pärast tagasi osta.
Keskerakonna selge seisukoht on, et tervishoius ja hariduses ei ole riiklikul tasemel kasumi teenimine vastuvõetav. Samas on loomulikult Eesti tervishoiumaastikul kohta eraalgatusele ja initsiatiivile.

Tegelikult oleks pidanud alustuseks käsitlema just rahva tervise teemat. Inimesed peavad rohkem mõtlema oma tervise eest hoolitsemisele ja seda mitte siis, kui haigus on juba käes, vaid varem. Maailma Tervishoiu Organisatsioon on selgelt näidanud, et inimese tervis oleneb arstiabist ainult umbes 10% ulatuses.
Aga eluviisid määravad umbes 55 protsendi ulatuses ära inimese tervise. Siin on pikas perspektiivis selge võimalus parandada Eesti rahva tervislikku seisundit. Sotsiaalministeeriumi ja Maailma Tervihoiu Organisatsiooni koostöös valminud uuringus on ära näidatud, kui palju võiksime Eestile säästa inimeste eluaastaid ja elusid, kui suudaksime piirata alkoholi ja tubaka tarbimist. Väikesed algused võivad olla suurte muutuste põhjustajateks.
Alkoholi ja tubaka tarbimise piiramisel on kõige efektiivsemad nende toodete aktsiisi tõstmine, reklaami vähendamine meedias ja nende toodete müügikohtade ning müügi kellaaegade piiramine. Kõik need järeldused on eelpool nimetatud uuringus selgelt välja toodud.
Riigi ülesanne on eelkõige tervislikku käitumist soosiva elukeskkonna kujundamine. Siia alla kuuluvad nii tervisespordirajatiste ehitamine, töökeskkonna parandamine, keskkonna seisundi jälgimine ja saneerimine, valgustuse ning mööbli normidele vastavusse viimine koolides jne. Sellest loetelust on näha, et riigi ülesanne tervisliku elukeskkonna loomisel on praktiliselt kõigi ministeeriumide ülesanne. Oluline on, et inimeste isiklikku initsiatiivi soosiksid nii riik kui ka tööandjad.
Oluliseks probleemiks on ravijärjekorrad, need on viimaste aastate jooksul pikenenud. Kuigi võib ju ennast lohutada, et ravijärjekorrad on kõigis Euroopa riikides, ei ole sellest teadmisest konkreetsele patsiendile abi. Pikaajalises perspektiivis on siin abi tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse meetmetest, kuid võimalusi on teisigi.
Maapiirkondades on kõigile teada küsimuseks perearstide vähesus, samuti on vähenenud hambaarstide arv maal. Üheks lahenduseks on arstide vastuvõtu suurendamine ülikoolis, kuid see on pikaajaline lahendus. Peab tooma tervishoiusektorist lahkunud arstid tagasi arstiabi juurde. Siin võib täheldada esimesi soodsaid nihkeid.
Arstide palk on haiglates muutunud konkurentsivõimelisemaks võrreldes ravimifirmadega. Maapiirkondades on selge vajadus maakondliku taseme sissetoomiseks tervishoiukorraldusse. Tuleb luua võimalusi kohalikele omavalitsustele perearstide toetamiseks, need lahendused peavad olema ühtsed riigi mastaabis.
Omaette teema on HIV/AIDS, mis kahjuks on Eestis järjest kasvav probleem. Meil on juba nüüd haigete arv populatsiooni kohta vägagi ärevust tekitav. Vale on arusaamine, et see probleem on ainult kitsa inimeste ringi küsimus. Siin on oluline just terviseedendusliku ja ennetustöö tegemine. Peame välja kujundama terviseedenduslike asutuste võrgustiku, mida oleme ka asunud looma.
Olen meie erakonna programmi projektist mõned teemad ära märkinud. Iga teema võiks eraldi pikalt lahti kirjutada. Kuid ei ole mõtet kogu programmi refereerida, oluline on mõttevahetus. Seega ootan kõigi mõtteid meiliaadressil Peeter.Laasik ät sm.ee.

Keskerakonna III programmi vastuvõtmine on kavas augustis toimuval Keskerakonna kongressil Rakveres.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)