Minu Tallinna päev

Oli aasta 1998. Olin teinud Tallinna vanalinna päevade korralduskomiteele ettepaneku  viia need läbi deviisi all „750 aastat Lübecki linnaõigust Tallinnas”. Sellest ideest haaras omakorda kinni president Lennart Meri, algatades rahvusvahelise konverentsi linnaõiguste teemal. Kuupäevaks valis ta 15. mai. Kuna linnaõiguse Taani kuninga Waldemar II poolt omistamise algne aeg pole teada, ent tema poeg Erik Plovpenning (Adraraha) kinnitas selle kui järgmine maaisand 1248. aasta 15. mail, on 15. mai igati sobiv linnaõiguse meenutamiseks.

 Auväärseimaks väliskülaliseks, kes Lennart Meri kutse peale saabus ja ettekande pidas, oli Saksamaa Liitvabariigi president dr Roman Herzog. Mind vaimustas üks lause dr Herzogi ettekandest, mis lausa hiilgavalt sidus ammuse, kuid mitte unustatud mineviku taasiseseisvunud Eesti tulevikupüüdlustega. Ta ütles sõna-sõnalt järgmist:

„See asjaolu, et Tallinna kodanikel olid juba aastal 1248 samad õigused, mis Lübecki kodanikel, annab Tallinna ja Eesti kodanikele õiguse nõuda Euroopa Liidus samu õigusi, mis juba on Lübecki kodanikel.”

Toona, kümme aastat tagasi, oli ju Eesti esmaseks välispoliitiliseks püüdluseks saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Dr Herzog mõistis hästi, et keskaegne Hansa Liit, millesse Tallinn peatselt pärast Lübecki linnaõiguse saamist sulandus, oli toona Balti ja Põhjamere kallastel Euroopa Liidu eellaseks.

 Selsamal 1998. aastal tellis Tallinna kultuurivalitsus Linnateatrist mulle ajaloolises vaimus kostüümi Tallinna vappidega keebil, et vajaduse korral saaksin esineda heeroldina vanalinna päevadel ja teistel ajaloohõngulistel üritustel. Kostüümi kavandas Kustav-Agu Püümann. Olen seda rüüd üsna usinasti kandnud. Atraktiivses kostüümis liikudes on paraku see häda, et tikutakse pidevalt „orbiidilt maha võtma”.

Kord mullu tulid mulle õhtuhämaruses vastu kolm noorukest eestlast, ajasid minu ajast ja arust läinud riietust nähes silmad punni ja küsisid: „Kes sa niisugune oled?”  Vastasin: „Mina olen Tallinna heerold aastast 1520, kes on end elama unustanud.”  Selle vastusega olid noored rahul ja surusid jõudu soovides kätt.

 Tallinna heeroldi rolli on mul tulnud etendada ka 15. mail, mil vahel tuleb väike päevakohane tervituskõnegi pidada. Teen seda meelsasti, sest usun Tallinna päeva aitavat süvendada rahvusvahelist tolerantsust ja solidaarsust, et meie linn saaks tuntuks sõbraliku euroopaliku linnana, kus iga külaline on teretulnud.

Tänavusele Tallinna päevale annab kõrgaristokraatliku varjundi Hollandi kuninganna Beatrixi külaskäik. Tava rikkudes kutsutakse Tallinna Aukodanike Kogu liikmed raekotta linnapea vastuvõtule mitte Tallinna päeva pärastlõunal, vaid juba varahommikul.

Põhjus? Tema Majesteet suvatseb osutada Tallinnale rohkem au kui Eesti peaminister, külastades raekoda ning ilmutades oma palet aukodanikele.

 Tavakodanikud saavad kuningannat seirata tema jalutuskäigu ajal raekojast vanalinna. Minul saab olema sel ajal huvitav  ülesanne püüda poole tunni jooksul kuningannale vesta midagi olulist Tallinnast endast ja meie põlistest sidemetest Hollandiga. Üsna kohe seejärel pean kaasaegsest ülikonnast loobuma ja heeroldi kostüümi selga tõmbama, et olla kell 12.00 Raekoja platsil Tallinna päeva avamisel. Ja pisukese kõne pidama. Aga päeva pidulikkust jätkub hilisõhtuni.

Niisugused mõtted siis 15. maiks – minu Tallinna päevaks.

KESKMÕTE

Usun Tallinna päeva aitavat süvendada rahvusvahelist tolerantsust ja solidaarsust, et meie linn saaks tuntuks sõbraliku euroopaliku linnana, kus iga külaline on teretulnud.

JÜRI KUUSKEMAA, Tallinna heerold

Jaga |