Untsine hõberaha suure kaotuse auks

Jaan Niin,      09. veebruar 2005


Pseudonüümist SSSR loobumise järel hakkas meie suur idanaaber taas oma põlise nimetuse Rossija all sportima, münte vermima ja ajalugu meenutama. Nii laskis sealne keskpank juba 1993. aastal käibele kaasaegsete olümpiamängude sajandi-juubeli tähistamiseks esimese Venemaa nime kandva kolmerublase olümpia-meenemündi läbimõõduga 39 mm, milles oli 31,1 g ehk 1 troy unts puhast hõbedat.
Mündiga meenutati osalemist V olümpiamängudel Stockholmis 1912. aastal. Venemaa võistles kõigil aladel ning sai kokku kaks hõbe- ja kaks pronksmedalit; nende hulgas ka eestlase Martin Kleini hõbemedal maratonmaadluses, mis kestis 11 tundi ja 40 minutit. Teise hõbemedali võitles välja neljaliikmeline duell-laskmise meeskond.
Mündi pildiks valitud jalgpallis esinesid venelased nehoroshoo, kuna kaotasid eelringis Soomele 1:2 ja lohutusringis Saksamaale 0:16! Sellest lähtudes võib isegi möödunud hilissügisel saadud 1:7 kaotust Portugalile "suureks edasinihkeks" lugeda. Kahjuks puuduvad andmed selle kohta, kas 1912. aastal jalgpalli peatreener kohe "sule sappa sai" ja kas keiser Nikolai II vene jalgpallimängu parandamiseks meetmeid tarvitusele võttis.
Muide, Venemaa Keisririigi koosseisu kuuluv Soome Suurvürstiriik võistles olümpiamängudel omaette.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)