Venemaa ja Poola suhetes uus lehekülg

Poola presidendi Lech Kaczynski lennukis hukkunud tänapäeva Poola ühiskonna poliitiline ja sõjaline eliit oli teel Katõni, mälestama 1940. aastal Stalini salapolitsei poolt tapetud eelmise Poola põlvkonna eliiti. Pärast seda Venemaa peaminister Vladimir Putin teeb Dyeri sõnul midagi enneolematut - ta annab ühele peamistest Venemaa telekanalitest korralduse kõige vaadatavamal ajal näidata Andrzej Wajda 2007. aastal valminud filmi „Katõn".

See Putini samm oli Dyeri hinnangul midagi enamat kui lihtsalt vabandus. See oli rahvuslik patulunastus. On kõlanud spekulatsioone, et Poola presidendilennukiga juhtunud tragöödia kaudu võivad Venemaa ja Poola lõpuks leida omavahelise lepituse.

Katõni massimõrval sümboolne tähendus

Dyeri väitel on Poola ajalooline tragöödia seotud tema kahe suure naabri - Saksamaa ja Venemaaga. Poola riik kadus kaks korda maakaardilt, olles vägivaldselt liidetud oma tugevate naaberriikide külge. 1940. aastal Katõnis toimunud massimõrv kujunes aga poolakatele kestvaks sümboliks aastakümneid kestnud NSV Liidu mõju all viibimisest.

Kui Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri ja Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini armeed tungisid Poolasse 1939. aastal, jagasid nad selle riigi omavahel kaheks. 22 000 poola ohvitseri jäid Nõukogude Liidu kätte. Osa neist olid  elukutselised sõjaväelased, enamik aga reservväelased, kes tsiviilelus töötasid nii juristide ja arstide kui ka õppejõududena. Need inimesed moodustasid Poola tolleaegse intellektuaalse eliidi enamuse. Stalin lasi oma salapolitseil 1940. aastal 22 000 poolakat tappa Katõni metsas kuklalasuga.

Dyeri sõnul lootis Stalin Katõnis toimunud massimõrva kaudu poola rahva eliidil „pea maha raiuda", muutes Ida-Poola liitmise NSV Liidu külge võimalikult lihtsaks. Kuid Hitler reetis oma liitlase, rünnates NSV Liitu 1941. aastal. Sissetungivad Saksa väed avastasid Katõni jõudes Poola ohvitseride massihauad. Sakslased kutsusid rahvusvahelised vaatlejad inspekteerima tapatalgute toimepaneku kohta.

Sellest hetkest alustasid venelased Dyeri sõnul Suure Vale levitamist. Moskva väitis nimelt, et tapatalgute korraldajaks olid hoopis sakslased. USA ja Suurbritannia toetasid kuni 1945. aastani seda NSV Liidu väidet, sest Stalin oli nende liitlane sõjas Hitleri vastu.

Tusk Kaczynskist märksa mõõdukam

„Seega oli tänavu 70 aasta möödumine Katõni massimõrvast igati tähendusrikas sündmus," märgib Dyer. Venemaa peaminister Vladimir Putin kutsus oma Poola kolleegi Donald Tuski osalema 7. aprilli õhtul Katõni memoriaalkompleksis toimunud tseremoonial. President Lech Kaczynskit polnud kutsutud. Dyeri sõnul jäänuks Tusk rahule Putini tagasihoidliku vabandusega. „President  Kaczynski vanamoelise natsionalistina tahtis aga, et venelased oleksid tema ees põlvili vabandust palunud," kirjutab Dyer.

Putin väljendaski kolm päeva enne lennukatastroofi toimunud kohtumisel Tuskiga oma kaastunnet „stalinistliku terrori ohvritele". Dyer toob välja fakti, et Putin siiski ei maininud seejuures kordagi sõna „poolakad". „Suurriigid ei vabanda tõeliselt mitte kunagi," nendib Dyer.

Sellest kõigest tugevalt häiritud president Kaczynski sisuliselt kutsus Dyeri sõnul end ise kolm päeva hiljem toimuma pidanud tseremooniale Katõni, võttes kaasa enamiku Poola poliitilisest ja majanduslikust eliidist.

Putin mõistis, et antud olukorras tuleb midagi enamat teha. Ta lendas taas Katõni, kohtuma president Kaczynskiga. „Kui uudised Poola delegatsiooniga juhtunud lennuõnnetusest jõudsid Putinini, oli ta täielikult rabatud," märgib Dyer. Lõpuks jõudis sünge reaalsus juhtunust Venemaa peaministrini.

Dyeri sõnul oli Venemaa vabandus poolakate ees muutunud tõeliseks. Venemaa ühes olulisimas riiklikus telekanalis näidati Andrzej Wajda filmi „Katõn". Venelased mõistsid viimaks, miks poolakad neid ei ole usaldanud. Venelaste salgamine asendus kahetsusega. Venelaste kaastunne poolakate vastu on olnud Dyeri sõnul igati siiras.

„Sellised momendid on haruldased ega kesta kaua," kirjutab Dyer. Kui Venemaa ja Poola tahavad omavaheliste suhete tuleviku muuta minevikust erinevaks, siis tuleb mõlema riigi juhtidel kiirelt tegutseda.

Dyeri sõnul on praegu olemas suur võimalus, et Venemaa ja Poola võivad pöörata oma ajaloos uue, märksa positiivsema lehekülje. Mõlema riigi rahvas on tema sõnul selliseks muutuseks praegu valmis.

GWYNNE DYER, kolumnist

Refereeris Indrek Veiserik

Jaga |