Poolat juhib jätkuvalitsus

RITA MAKAROVA,      09. august 2006


Poola valitsusliikmete äkiline lahkumine ja välkkiire asendamine on muutunud traditsiooniks. Ka Poola kõige populaarsema poliitiku, peaminister Kazimierz Marcinkiewiczi väljavahetamiseks kulus vaid paar tundi.

Peaministri vahetuse põhjendamine on lihtne ja loogiline – koht kuulub parteiliidrile. Seni oli suurima valitsuspartei PiS-i esimees vältinud peaministri toolile istumist. Ta eelistas valitsusohje tõmmata tagumiselt pingilt. Opositsiooni arvates poleks isegi Jaroslaw Kaczyński suutnud kõigiga ja kõikjal sõdides samaaegselt valitsust juhtida. Nüüd, kui piirid olid laias laastus maha märgitud, võis lõpetada liidu, kus üks tegi raskeid otsuseid ja teine nautis aupaistet.

Aplausid peaministrile

Uue peaministri kuvand ei erinenud sisuliselt Marcinkiewiczi kõnest – samad probleemid, samad eesmärgid, ainult kiiremas tempos – seega jätkuvalitsus. Jaroslaw Kaczyński on tuntud kõnemees ja nagu tavaks saanud, esitas ka seekord oma 75 minutit kestnud etteaste peast. Kaczyński esines „lambanahas" – iseloomulik sõjakus oli asendunud riigimeheliku otsusekindlusega.
Sai selgeks, et eesmärgiks on tugeva keskvõimuga isoleeruv rahvusriik. Euroliidul peatus kõneleja vähem kui minuti, sedagi euroskeptiliselt: euroabi polegi tegelikult abi, vaid kuulub meile ajalooliste kannatuste eest. Peaministri kõnet innustati aplausidega täpselt 59 korda.

Seimis puudus president

Kuigi oma ametiaja algul lubas Lech Kaczyński aktiivselt osaleda nii välis- kui sisepoliitikas, polnud teda Seimi auistmel kaksikvenna avakõnet kuulamas. Pressiesindaja sõnul oleks presidendi juuresolekul ajakirjanduse tähelepanu asjatult kandunud kõne sisult vendade sarnasuse eksponeerimisele. Välja arvatud harvad erandid, saabki tulevikus olema nii, et kus on peaminister Kaczyński, seal ei ole president Kaczyńskit. Väidetavalt väheneb presidendi ja peaministri sama parteilise tausta puhul presidendi roll. Vaatamata sellele kujuneb koostöö presidendi ja valitsuse vahel väga heaks.

Kaksikvennad ja välissuhtlus

Vendade poliitilised vaated on ilmselt kujundanud nende ema. Pensionärist poola filoloog Jadwiga tegutses Warssavi ülestõusu päevil medõena, millest võib olla tingitud poegade saksa- ja venevastasus. Ootamatu skandaalina lahvatanud „Kartofelgate" rikkus veelgi Poola-Saksa suhteid ja kahandas Poola niigi nigelat mainet. Pahane on ka Ukraina. President Kaczyński solvumisest Saksa ajalehes ilmunud satiiri üle jäi ära Weimari kolmnurga tippkohtumine. Luhtus võimalus edastada Poola presidendi kaudu Angela Merkelile Ukraina ettepanekud gaasijuhtme asjus. Ebaõnneks välissuhtluses võib lugeda PiS-i eurosaadikute poolt planeeritud Europarlamendi parempoolsete fraktsiooni moodustamise edasilükkamist. Juuli keskel teatas Briti konservatiivide juht David Cameron, et uue fraktsiooni loomine lükkub edasi 2009. aastani ning esialgu sõlmitakse lepe vaid Tshehhi parempoolse parteiga ODS. Euroopa ootab Poolalt avatust ja tolerantsust, rõhuasetusega ühistele huvidele.

Poola väärib paremat

Lisaks riigi huvide eest seismisele tuleb osata võita sümpaatiat meeldivate zhestide abil. Poola zhestid on seni olnud ebameeldivad – kahtlustavad ja ebaprofessionaalsed. Lõpetada tuleb arusaamatu solvumine ja Euroopa märtri rolli mängimine. Tuleb õppida kuulama ja loobuda teiste õpetamisest.
Välisajakirjanduse rohket kriitikat ei taha Jaroslaw Kaczyński enam lugeda. Ta peab süüdlaseks Poola ajakirjandust, mille põhjendamatu valitsuskriitika näitab tema arvates olukorda riigis tegelikust hullemana. Ta ei tunnista ka äärmist parempoolsust, milles ajakirjandus tema parteid ja valitsust süüdistab.
Oma avakõne lõpetas peaminister sõnadega populaarsest reklaamist: "Poola väärib enamat".
Lausele leidis kohe uue tähenduse opositsiooniliider Donald Tusk, kes debatikõnes peaministrilt äsja kuuldud reklaamlausele viidates kinnitas: "Tõepoolest, Poola väärib enamat."


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)