Külaskäik õdusasse valda Lääne-Eestis

Edasi viis päevakava Birgiti trahterisse lõunale. Juhuse tahtel tuli telekast siis Anu Välba saate kordus, kus üheks esinejaks Lihula Gümnaasiumi 1995. a. lõpetanu Rene Soom. Järgmisena viis teekond Penijõe külastuskeskusesse, et olla osaliseks Matsalu rahvuspargis toimuvas – kevadel lindude rände ajal on sealgi huvilisi rohkem. Öeldi, et praegu on lagleaeg.

Õppekäigud, mida toimetame aastaid küll kooliõpilastele ja täiskasvanud pereliikmetele, avardavad maailma.

Näiteks Lihulale on omane käsitöötuba koos käsitööpoega – tasus tutvumist. See oli n-ö ekskursiooniosa, edasi jätkasime suursuguses Lihula kultuurimajas piirkondliku seminariga, kus oli huvilisi saartelt ja Haapsalust; seega oli Läänemaa igati esindatud.

Kas üheselt hakkavad selgeks saama külavanema roll ja ülesanded kogukonna esindamisel? Seda mõttekäiku arutas Kuusiku ja Iira külavanem Ants Kuningas. Päeva lõpus oli mõttekoda „Õppiv küla“, sest igas vallas on probleeme täiskasvanuharidusega, sest õppimisvõimalusi on vaja edendada ja avardada. Igati vajalik kordaläinud päev, mis annab indu ja tegutsemislusti külaliikumisele.

Lääneranna vallas on 150 küla, rahvastikutihedus 4 inimest ruutkilomeetril. Hõre asustus! Vald moodustati nelja valla liitumisel. Kirbla rahvamajas öeldi, et nemad vältisid osavaldadega jahtimist – milleks dubleerida vallavõimu! Kohalikku elu kajastab tasuta kord kuus jagatav „Lääneranna Teataja“.

Kirbla külas on elanikke 160 ringis, külavanemat pole, külaelu juhib külaselts. Külaseltsi liige Tiiu Aasrand algul ei saanud aru, et miks neid esitatakse Aasta Küla kandidaadiks. Ju nemad oli oma tegudega silma paistnud; rahvamaja ümber on ühtehoidev, avatud ja ettevõtlik maakogukond. Külal täitub sel aastal 500 aastat – seega juubel! Vestlusringis tutvustas küla üks suuremaid ettevõtjaid Toomas Laos oma robotlauta. Kohtumisel mitte ainult räägitud, kuidas neil Kirblas läheb, vaid ka teised rühmaliikmed sai kirjeldada omi tegemisi; seega toimus vastastikune õppimine.

Kokkuvõtteks võib öelda, et sädeinimestest ei saaks süsiinimesi. Juhtimises tuleb rotatsioon kasuks nii küla kui ka valla tasandil. Elu nõuab suuremat pühendumist ja liidriks olemist. Külaliikumine vajab igati uut energiat. Ega haldusreform pole oma lõplikku sõna veel öelnud, eks omad uuendamised seisa ees.

JAAN  VISKA

Jaga |