Uus koalitsioon alustas jõuliselt

ARVO JAAKSON,      06. veebruar 2002



Keskerakonna ning Reformierakonna koalitsioon alustas valitsemist hoogsalt tegutsedes. 14 kuuga tuleb valijale lubatu ellu viia.

28. jaanuaril vannutati ametisse Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus eesotsas peaminister Siim Kallase ning kuue reformierakondlasest ning kaheksa keskerakondlasest ministriga.
Peale ametisse vannutamist lubas opositsiooni langenud Mart Laar, et uuele valitsusele antakse 100 kriitikavaba päeva.
Hea mees, kes lubabki, meenub rahvaütlus. On ju nii kesk- kui maakonnalehtedest juba lugeda isamaaliitlaste Kalle Jürgensoni, Andres Ammase, Tiit Sinissaare laialisaadetud sapiseid kirjutisi isegi enne uue valitsuse ametisseastumist. Ka 29. jaanuari SL Õhtuleht leiab, et Laari lubadus mõjub "variserlikuna, sest veel mõni päev enne, kui Kallase valitsus oli ametisse asunud, kallati nad isamaaliitlaste poolt üle sopa ja süüdistustega".

Kaks võrdset partnerit

Värsked opositsionäärid püüdsid algselt Kalle Jürgensoni suu läbi väita, et Keskerakonnast saavat Reformi tallaalune (EPL 18.01.02). Viis päeva hiljem väitis veel viimaseid tunde Laari peaministri büroo juhataja pidav ja tubli isamaaliitlane Andres Ammas, et "ainus, mis Väikesele Peetrile ehk Reformierakonnale jääb, on valitsusvastutus". 29. jaanuaril korrigeeris oma arvamust ka Jürgenson, kes nüüd leidis, et Kallasest saavat Savisaare pantvang.
Need on halenaljakad, vastuolulised ja samas mürgised väited, mis tegelikkusest on pööraselt kaugel. Reaalselt on tegemist vaid ühekülgse ja pahatahtliku teabe massileviga. Isamaaliitlased on kaotanud pea ning nende ainus eesmärk on võimuletulnutele vaid "pasunasse panna". Viimase küsitluse kohaselt on aga Keskerakonna ülekaal teiste erakondade ees hoopis mäekõrgune, toetuselt järgneb Reformierakond.
Keskerakond pakkus Reformierakonnale võrdset koostööd. Olukorras, milles keskerakondlastel on saadikute tugev ülekaal nii Toompeal (29:19) kui Tallinna volikogus (26:10), loodi Reformierakonnaga ometigi võrdväärsete partnerite tõhus liit nii Riigikogus kui Tallinna volikogus. Seda nii ametites kui valitsemisprogrammides.

Liitlaste programmilised sihid

Koalitsioonilepe sündis põhimõttelistes vaidlustes. Lepet lugedes võib veenduda, et mõlemad parteid on säilitanud oma näo, mõlemapoolsed kompromissid maksusüsteemi küsimustes on seejuures paratamatud. Kirja pandi täpsed ülesanded, mida püütakse 14 kuu jooksul ellu viia.
Riikluse ja välispoliitika valdkonnas võeti kohustus, et juba järgmistel presidendivalimistel valib riigipea rahvas. Samuti pikeneb kohalike omavalitsuste töö kolmelt aastalt neljale. Riigikogu valimistel ei pääse parlamenti need kandidaadid, kes koguvad alla 5% ringkonna valimiskvoodist ega saa kompensatsioonimandaati. Uuenduseks on ka, et Riigikogust väljalangenud saadiku asemel tuleb asendusliikmena sisse sama valimisringkonna saadik.
Kohalike omavalitsuste toetusfondi ja eelarveid suurendatakse ja omavalitsuste liitmine tehakse vabatahtlikuks, kusjuures riigieelarvest kaetakse ühinemiskulud.
Selle aasta 1. juulist tõstetakse täiendavalt pensione, nii et vanaduspension suureneks 200 krooni võrra. 2003. aasta eelarves soovitakse seda summat suurendada, seades eesmärgiks kolme aasta jooksul jõuda pensioni 40% osakaaluni keskmisest palgast.

Töömees otsib tööd

Eraldi punktina seisab koalitsioonileppes lubadus: " Pöörab erilist tähelepanu tööhõive edendamiseks ja
elukeskkonna arendamisele Ida-Virumaal". Tööhõive edendamiseks peetakse vajalikuks suurendada
kutsehariduse osatähtsust, haridusvaldkonnas tasulise- ja riigitellimuse tasakaalustamist ning väikeettevõtluse arendamist.
Koalitsioonileppesse kirjutatud munitsipaalpolitsei loomine, algklasside õpilaste tasuta koolitoit, sundüürnike valuprobleemide lahendused munitsipaalehituse kaudu, aga ka väikeettevõtluse toetamine, pensionäridele eluväärse elu kindlustamine, kutsehariduse edendamine on ühtlasi Keskerakonna programmilised eesmärgid. Ja muidugi igasuguse kontrollimatu hinnatõusu pidurdamine monopolide omavoli tõkestamisega.
Ägedat vastuseisu tekitas elanikkonnas elektrijaamade ning raudtee müük. Taoliste tehingute suhtes viiakse läbi suurte erastamistehingute otstarbekuse ja seaduslikkuse analüüs. Riigikogu menetlusest võetakse tagasi baltisakslaste huvides kavandatud nn uue "omandireformi" täiendamise katse.
Uued tuuled on juba puhuma hakanud. Siiri Oviir polnud veel ministrivannetki andnud, kui teatas
ajakirjandusele, et tahab hakata muutma ravimipoliitikat. Uus valitsus tahab teha ja teebki. Jutud stagneerunud ja jõulurahutaolisest lihavõttevalitsusest igatahes paika ei pea.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)