Riik vedas alt nii üürnikku kui ka omanikku

MAI KIITSAK,      18. juuli 2001


Mitte keegi ei sunni sundüürnikku tagastatud majas elama. Ta pole ju pärisori! Linnavalitsus lubas omal ajal tühjad korterid üürnikele anda, murdis aga sõna ja pole andnud. Eraomanikud peavad nüüd alla turuhinna linna üürnikke sponseerima.

Järgnevad mõtted panin paberile pärast seda, kui olin lugenud 14. juuni Kesknädalas omandireformi 10 aastapäeva puhul avaldatud üürnike arvamusi.

Tänaseks olevat 90% tagastatud üürimajade omanikest tagasisaadud omandi maha müünud. Väga vähestel juhtudel on ostu võimalust kasutanud sundüürnikud. Põhjus on selles, et 50 aastat hooldamata maja vajab väga kulukat remonti.
Minule tagastati pool maja. Teise poole omanik ei soovinud oma osaga majast tegelda ja müüs oma osa ära. Seadusejärgselt tehti majaelanikele teatavaks, et neil on eelisostuõigus. Mitte keegi kuuest perekonnast ei soovinud osta, sest nad teadsid väga hästi, kui suured kulutused maja korrashoiule neid omanikena ees ootaksid.

Paljuhaletsetud sundüüriline ei soovi maja korda teha

Kuid sellest hoolimata nõudsid nad, et neile kompenseeritaks korteri vabastamine, kus neil oli nii halb elada ja mida nad ise ei soovinud privatiseerida. Üks sundüürnik ostis aasta hiljem oma eelisostuõigust kasutades siiski korteri ära, kuid müüs selle nädala-paari pärast edasi kahekordse hinnaga.
Üüriline, kes siiani oma jutu järgi on " 50 aastat hooldanud ja korras hoidnud" maja, mis nüüd "ülekohtuselt" tagastati endisele omanikule, ei soovi äkki omanikuks saades seda maja enam ei korras hoida ega seal isegi elada, vaid müüb kohe maha! Ei olnud tagastatud omanik see, kes sundis õnnetu sundüürniku lahkuma.
See näitab kujukalt, et paljuhaletsetud sundüürilised, kes 50 aastat hooneid "korras hoidsid", sellestsamast majast esimesel võimalusel jalga lasevad, et mitte teha kulutusi oma eluasemele omanikuna. Ja need, kellele pole võimalust antud ise omanikuks saada, vahutavad vihast ja räägivad ülekohtust, et neile seda ärivõimalust pole antud.
Mitte keegi ei sunni "sundüürnikku" tagastatud majas elama, ta pole ju pärisorjana sellele pinnale kinnistatud. Linnvalitsus lubas neile vabanevaid kortereid anda (naerukoht!), mida ta sõnamurdlikult muidugi ei tee. Kuid EVP laenuga saab korteri odavamalt osta. Elamispinna kasutamine turuhinnast palju kordi väiksema üüriga on aga nii mõnus, et tasub hädaldada, sõimata, mõnitada tagastatud maja omanikku, kes pole teile midagi lubanud, mida pärast täitmata oleks jätnud. EV valitsus ja meedia toetavad seda sõimukampaaniat.
Riigi teadmisel haihtus ka Eluasemefondist (mis loodi just tagastatud majade üürnikele soodsa laenuga kodu rajamiseks) ligi 21 miljonit krooni. Raha kulutati isegi Tallinna Linnavalitsuse laekumata tulude katteks, kuulsa Lagle talu ehitamiseks jne. Sadadel tagastatud majades elavatel peredel jäid laenud saamata. Küsimus oleks lahendatud, kui lahkunud venelaste kasutuses olnud 3000 korterit poleks asustamisõiguse pähe maha parseldatud.

Peremees tuleb, peremees teeb!

Meie, järelejäänud 10 % tagastatud üürimajade omanikke, võitleme linnavalitsuse poolt lubatud üüride ja hoonetele tehtavate nõutud kulutuste vahel. Neid kokku viia pole võimalik.
Imelikul kombel hakkasid "üüriliste poolt hooldatud" majad lagunema momendist, kui nad tagastati. Siiani nagu igati normis majad vajasid üleöö uut katust, kanalisatsiooni, küttesüsteemi, remonti ja veel igasugustele puudujääkidele, mis majas tekkisid ilmselt tagastamisvapustusest.
Alates päevast, mil esitati tagastamistaotlus, ei teinud majavalitsused tagastatava maja heaks enam midagi. Üürilistele öeldi: peremees tuleb, peremees teeb!
Remondiraha muidugi kasseeriti elanikelt edasi. Neid kasutamata summasid ei näinud enam üürilised ega omanik. Kui mulle tagastatud omand aktiga üle anti, siis hurjutati ja sõimati mind ahnitsejaks ja üürnike surmaks. Seda tegi majavalitsuse töötaja. Minu esimeseks mureks jäi maksta vajalikud maksud.
Elamuseadusega pandi omanikule hulk kohustusi sundüürnikega asustatud eluruumide korrashoiuks, kuid kehtestatud üüri piirmäärad välistasid nende kohustuste täitmise. Kogu töö maja ja üüriliste heaks oli ju tasuta orjatöö, sundüüriline ainult nurises ja sõimas. Igat kulutust pidin üürilistele tõestama arve esitamisega nagu sulane peremehele!
Riik vedas sundüürnikku alt. Õige! Samuti omanikku. Kuid kannatab ainult omanik.
Näiteks seadus lubas omanikule tagasi nende korterid tagastatavas majas, kusjuures üürilisele pidi linn andma teise pinna. Pettus. Algul öeldi, et üüri piirmäär kehtib kolm aastat. Saame aru, kuhu neil ikka nii kiiresti minna!
Seda pikendati omanikelt nõusolekut küsimata veel viieks aastaks ja täiesti võimalik, et niisugust omanikelt sundüürilise kasuks võetavat sotsiaalabi nõutakse veel peale sellegi tähtaja lõppemist 2002. aastal teadmata kui kaua.

Riigi kohustused majaomaniku kaelas

Selle asemel, et kompenseerida omanikule määruste tõttu saamata tulu, veeretab riik oma kohustused majaomanike kaela. Majade hulk, mille remont pole enam majanduslikult põhjendatud, suureneb. Lõpuks on sundüürnikud ikkagi sunnitud pähekukkuvast majast lahkuma, mille kodutud siis maha põletavad. Loota, et riik sellise elamu endale võtab ja sundüürilisele seal maise paradiisi loob, on vist paljuvõitu.
Kui maja ostab mõni ärimees, siis ilmselt teeb ta maja korda küll, kuid sundüürnikul tuleb hakata seejärel maksma vaba üürituru hinda. Jällegi mitte see, mida soovib sundüürnik! Ja mina ei tahagi oma maja müüa.

Omanikud pole imetegijad

Lugupeetud sundüürilised! Teid olevat järele jäänud 3500. Olgem võrdsed. Leidke teie endale sobiv elamispind, nagu ülejäänud teie seast on juba leidnud. Laske meil teha majade parendamiseks kõik vajalik. Omanikena ei taha me olla ei teie nöörijad ega sponsorid. Teie tahate korras elamuid, ilusamaid ja mugavamaid kortereid, heakorrastatud ümbrust. Me ei suuda seda teie makstud üüriga teha. Me pole imetegijad.
Aga me tahame kõike head ka oma paljukannatanud omandile, mis nüüd räbaldununa on meile tagastatud. Teiega koos me seda teha ei saa. Korraldage teie oma elu ja laske meil teha sedasama. Selleks teile palju edu!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)