Kas küsida ikka võib ?

Onu Oskar,      05. veebruar 2003


Kõigi maade kilplased miljonärideks!
Kilplased ehitavad heaolu riiki. Kõik algab paberist. Tonnid paberit lähevad paremale, tonnid vasakule ja lõpuks peldiku naela otsa.
Igal pool uhkustavad väärt poliitikamehed, kui palju väärt rahapaberit on nad oma tarkusest osanud ära kulutada. Kes on osanud rohkem, seda tuleb Riigikogu väärt poolpehme tooli vääriliseks tunnistada.
Mina aga tahan ainult küsida. Ärge mind pärast nahka pange. Ainult mõnda pisikest asja küsida.
Kõigi aegade kõige imevärklikum kilpla majandusminister kulutas ära palju nõustamise miljoneid, selleks et vene, itaalia ja ameerika mafioosode vahel õiget valikut teha. Tal oli ka hea nõumees, kes selle ala maalilma kõiki vägevaid tundis ja kokku viis.
Mitu asja jäi minule ilma tarvilise selguseta. Kuda need 40 miljonit tõepoolest jagunesid? Kas heldetele andjatele omale ka natuke jäi. Ma ei usugi, et keegi hakkab ütlema, et niipalju sain, või et palju sain. Mihkel nii ausa näoga mees. Ei mina usu, et ta sellest sentigi endale sai. Kui võimalus oli, küllap siis pani kindlasti partei kassasse. Ega ta muidu istuks rahulikult Riigikogus.
Aga võibolla lasi kõik Posatol ära tassida. Tema saamatuse juures võis sihuke asi kergesti juhtuda.
Palju sai itaalia, palju sai vene maffia. Ja miks ameeriklased nii kangesti vihastasid selle elektrijaamade erastamise pärast. Vihastasid nii koledasti, et kaebasid Eesti riigi kohtusse.
Olid neil ju elektrijaamad, mis maksavad vähemalt 100 miljardit, ühe miljardi eest peaaegu peos. Neil oli plaan need kasudega vene maffiale maha müüa ja kogu Virumaa peale kinkida. Ameerika riik peaks rõõmus olema, et niisugune rasvane suutäis venelaste kätte ei sattunud, mis oli nagu Alaska ostmine vanasti. Mafioosod ei oleks tohtinud nii pahased olla, kuigi kaotasid kena vaheltvõtu suutäie. Kes teab, võibolla ähvardavad vene mafioosod neile saamatuse eest kere peale anda.
Praegu on juba võimalik NATO riigist tükki ära osta. Vene mafioosode jõud on hirmus jõud, nendega püüavad isegi ameeriklased heaga kokku leppida. Kuid selle värgi vussi ajamise eest Mihkel ei vastuta. Võim võeti enne käest ära. Nüüd võib ainult lõbusaid üksikasju küsida, nagu vendade Voitkade käest kõike küsiti. Nad ei pannud pahaks.
Jürgensoni käest tahaks kangesti küsida, kuhu see Otepää kandi teede parandamise talvine kruus jäi. Nüüd küsivad uuesti raha, kas ehk varastasid kohalikud hea kruusa ära. Üldse oleks Jürgensoni, kui kõigi imevärklike alade tundmise tarkustega ehitud mehe käest kuulda rahvale kasulikke kogemusi.
Iseõppimiseks on eeskujusid küll. Kui varastad, siis võta rohkem. Taskuvaras saab kohtus viis aastat range rezhiimiga. Kultuurirahade miljoni eest ei nõutagi rohkem kui kahte aastat istumist vastavatud Tartu eurokuurordis.
Räägin kohe suure tarkuse: igal juhul ütle, et võtsid rohkem ja raiskasid kõik ära. Kõigil hakkab sinust siis hirmus kahju ja nad annavad isegi võibolla tingimisi. Kui ütled, et raiskasid ära, siis nad ju otsima ei hakka, et missuguse kivi alla sa panid.
Seda on ju nii osavalt teinud panga pankrotimeistrid. Meil on ainuke maa maailmas, kus kõik heausklike hoiustajate nõudmised lõpevad pankrotimenetluse lõpuga. Mujal on pankrotistunud pankade omanike kohustused hoiustajate vastu aegumatud.
Mõni aeg hiljem astub meie purupaljaks tunnistatud pankrotpankur jälle areenile ja viskab miljoneid paremale ja vasakule. Ja kui viimases hädas oled, siis on rootslased, head inimesed, alati abivalmis. Nad võtavad tühja kassaga panga meelsasti endale, kui odavalt saavad.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)