Meenutades Molotovi-Ribbentropi pakti

Traagilisim daatum lähiajaloost on meie jaoks muidugi 23. august 1939 - Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamine, mis meie riigi ja rahva saatuse ära määras pooleks sajandiks.

Euroopa 1930-ndatel

Arengud, mis selleni viisid, algasid tegelikult juba varem ja olid Euroopale üldjoontes ka nähtavad. Kohe pärast võimuletulekut tegi Hitler teatavaks oma plaanid Saksamaa jaoks „eluruumi" laiendada. Armee juhtkond sai korralduse alustada selleks ettevalmistusi.  Saksamaa kiire majanduslik ja poliitiline edu ning progress relvajõudude moderniseerimisel pälvisid Euroopas üldise positiivse tähelepanu, ja ka teatud  tunnustuse.  Hitler tõusis kiiresti Euroopa tuntumaks ja populaarsemaks riigijuhiks. Kuid vaid lühikeseks ajaks.

Kolmekümnendate algul, paralleelselt arengutega Saksamaal, alustati ka Nõukogude Liidus relvajõudude kasvatamist ja moderniseerimist. Samas pälvis Stalin Euroopa silmis „negatiivse kangelase"  maine.  Eks mäletati veel hästi kõiki julmusi sõja- ja revolutsioonijärgsel Venemaal ja NSV Liidus.

Häirekellad hakkasid lööma, kui Nõukogude Liit asus lääneriikidelt, eeskätt Inglismaalt ja Prantsusmaalt, taotlema julgeolekugarantiisid nn Vahe-Euroopa riikidele, nende hulgas ka Balti riikidele, kes olid sellistele plaanidele kategooriliselt vastu. Neis nähti - ja õigustatult - Stalini lootust saada endale õigus asuda neid „garantiisid" oma relvajõududega tagama. Ükski neist riikidest polnud nõus punavägesid oma territooriumile lubama. Poliitilistes „kaitselahingutes"  võeti kasutusele termin neutraliteet,  kuid ka see ei toiminud.

Mittekallaletungileping

Kõnelusi mittekallaletungilepingu sõlmimiseks alustati 1939. aasta märtsis. Poolteks Saksamaa ja Nõukogude Liit  ning Inglismaa ja Prantsusmaa. Sedamaid ilmnesid lahkhelid poolte vahel. Läbirääkimised jätkusid - nii avalikud kui ka salajased. Pooled pidasid omi salajasi kõnelusi ja laiendasid osalejate ringi, et endale toetajaid leida.

Mis toimus Stalini kabinetis, sellest teame vähe.  Mis toimus Hitleri kabinetis, sellest teame natuke rohkem.

22. august 1939. Berghof. Hitleri kabinetis on töö käinud ööl ja päeval. Saksa-Vene mittekallaletungileping on valmis saanud. Vastav pressiteade on välja antud. Vaidlused aga jätkuvad. Hitler valib kiire lõppmängu, varastel hommikutundidel annab ta korralduse leping alla kirjutada. Joachim von Ribbentrop lendab Moskvasse. Tekst on laual, aga vaidlused ikka jätkuvad. Inglased ja prantslased lahkuvad lauast. Itaalia esindaja jääb. Ribbentropi ja Molotovi meeskonna erimeelsused ei lahene. Päev hakkab jõudma lõpule. Siis võtab Stalin ohjad enda kätte. Teksti tehakse kiirelt viimased muudatused, ja kell kaks öösel saab see kurikuulus kommunistide ja fašistide pakt allkirjad. Kuupäeva dokumendil ei muudeta.

Viis päeva hiljem sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit veel piiri- ja sõpruslepingu.

Mõlemad paktid olid  lisaprotokollidega.

Verised tagajärjed

1. septembril viib Saksamaa oma väed Poolasse. Kaks nädalat hiljem teeb sama Nõukogude Liit. Kuu ajaga on Poola armee ühiste jõududega hävitatud ja Poola riik alistatud.

30. novembril 1939 ründas Nõukogude Liit Soomet. 15. juunil 1940 okupeeriti Leedu, kaks päeva hiljem Eesti ja Läti.

Sündmused toimusid ja jätkusid „häid eeskujusid" järgides. Euroopat jagati ja piire muudeti. Sõnad „rahu" ja „vabadus" tähendasid nii võtmist kui ka andmist. 

Esimene vaatus MRP ajaloos jõudis lõpule 1941. aasta 22. juunil, kui  Hitler „sõnamurdlikult" ründas Nõukogude Liitu. Sinnamaani olid kaks totalitaarset režiimi ilmselgelt partnerlussuhetes ega varjanudki seda.

Sama toimus ka mujal maailmas. Jaapan okupeeris Mandžuuria ja alustas sõda Hiina vastu. Itaalia vallutas Etioopia. Prantsusmaa sekkus Hispaania kodusõtta. Verised lahingud toimusid Põhja-Aafrikas. Jaapan ja USA sõdisid Vaiksel ookeanil. Loetelu võib reipalt jätkata.

Osalejaid riike oli palju. Igaühel neist on omad arhiivid, oma tõlgendus ja oma ajalookäsitlus.  Kuid ikka mindi Euroopa rahu tagama, „halbu" valitsusi karistama, oma rahvuskaaslasi kaitsma,  teiste riikide rahvaid päästma jne ikka samas vaimus. Kannatuste eest lubati igavest rahu ja õitsengut.

Viis aastat kestnud sõja bilanss on, lühidalt kokku võttes, varemetes Euroopa ja 60 miljonit surnut.

KERSTEN SAAR (IRL)

Jaga |