Vale ja silmakirjalikkus

On loomulik, et prokurörid kui jõukad isikud toetavad neid erakondi, kes hoolitsevad jõukurite heaolu eest. Aga kasutada ametiseisundit vastasparteide rüüstamiseks on alatuse tipp.

Õudne on Eesti parempoolsetest ajalehtedest lugeda, kuidas eesti rahvas vihkab osseete. Osseetide tapmine grusiinide poolt polevat üldse kuritegu, vaid on justkui täiesti igapäevane asjatoimetus, millest pole mõtet rääkidagi. Hoopiski osseetide kaitsmine on kuritegu!

Eesti Vabariik siiani alati toetas väikerahvaste iseseisvumist, aga nüüd järsku enam ei toeta. Näiteks Serbial polevat territoriaalset terviklikkust tarvis, aga Gruusial peab see olema tagatud. Kusjuures Serbia albaanlased, kes endale Kosovo riigi tegid, polnud põliselanikud, vaid sisserännanud. Kosovo iseseisvuse toetamisega tegi Eesti Vabariik endale hukatusliku otsuse – sama põhimõtte järgi oleks siinsetel venelastel täielik õigus moodustada Eesti territooriumile oma iseseisev riik. Tavakodaniku jaoks jääks see arusaamatuks, aga tal tuleb olukorraga leppida, sest ajalugu tagasi pöörata ei saa.

Meie parempoolne ajakirjandus õhutab sõjahüsteeriat, otsekui kavatseks Eesti hommepäev Venemaale kallale tungida.  Selliseks teoks peaks ikkagi olema mingi põhjus või vähemalt ettekäänegi.

Tegelikult on Eestis kõigest mõnisada isikut, kes on Venemaa suhtes agressiivselt käitunud ning värisevad nüüd oma elu pärast ja hüsteeritsevad. Need on Venemaa laimajad ajakirjanduses,  tšetšeenidele rublade müüjad, Pronkssõduri mõnitajad, venekeelse hariduse ärakeelajad ja venekeelsete õpetajate tagakiusajad.

Mis aga puutub kodakondsusse, siis on Eesti riik algusest peale, piltlikult öeldes, ehitanud oma riigi sisse vene riiki. Kas see tegu on olnud õige või vale, näitab aeg.

Elada naabritega rahus on poliitikute kutseoskus, mis Eesti parempoolsetel poliitikutel lihtsalt puudub. Ja pole seda seepärast, et nende suur eeskuju USA on igavesest ajast igavesti sõdiv riik.

EEVI GEIDIK, Assamalla, Lääne-Virumaa

Jaga |