Vabadust filatelistidele!

RALF R. PARVE,      18. august 2004


Mõni päev enne Kesknädala juubelit sisenesin Vabaduse väljakul trollibussi. Sattusin istuma tuttava kõrvale, kellega polnud juba aastaid kohtunud. Rääkisime maast ja ilmast ning jõudsime jutuga Tallinna homoparaadini. Vestluskaaslane meenutas tuttavat arsti, kelle väitel olla inimkoosluses kõiksugu erimeelseid ja veidrikke 4%. Klassikalise muusika sõprade hulgas olla neli protsenti kammermuusika austajaid, sama protsent olla ühiskonnas homosid-lesbisid ja muidu hulle. Number 4 olevat kõrvalekallete sümboolne arv.
"Mina olen näiteks filatelist ja minusuguseid on kah neli prossa. Kuid iialgi ei tule mul mõttesse korraldada mingit filatelistide rongkäiku. Nõudes kirevat papagoikostüümi ja loosungit "Ma olen filatelist!" kandes kõigile margikorjajatele paremat kohtlemist, erilist austust ning eriõigusi. Mul on praegu mapis äsjaostetud postmargid. Mina ei hakka trollibussis puusi hööritades ja kaasreisijate vastu nühkides oma markidega liputama. Lähen rahulikult koju, võtan välja oma margialbumid, pintsetid ja kataloogid ning hakkan kedagi häirimata oma postmarkidega tegelema. Ütle, miks need homod ja lesbid ei võiks samamoodi vaikselt ning märkamatult oma kodudes askeldada?"
"Meil on demokraatia," oskasin ma selle aruka jutu peale lollakalt vastata.
Koju jõudes mõtisklesin edasi. Mis siis saab, kui ka sodomistid ja nekrofiilid tahavad vabaduse õhku hingata ning tulevad oma läbitõmmatud lemmikloomadega ning katafalkidele kunstiliselt paigutatud laipadega uulitsatele? Kas enam tekibki proteste? Äkki on kõik protesteerijad selleks ajaks juba töölt vallandatud?
Kardan minagi oma ameti pärast. Seepärast tulengi välja meie sõjakale intelligentsile meelepärase, sallivust propageeriva mõttega. Järgmisena tuleks meil korraldada rahvusvaheline hullude paraad.
Kõige ees marsiksid kolmnurksetes kübarates ja uhkete pagunitega Napoleonid, nende kannul valgetesse voodilinadesse mässitud Julius Caesarid, tulelontidega Jeanne d'Arcid, veriste kihvadega mees- ning naisvambid, Lembitud, Julius Kuperjanovid ja Aleksander Matrossovid. Nõudes lärmakalt kompotti ja nende valitud staatuse ametlikku tunnustamist.
Kogu seda ehedat ilu turvaksid arvukad politseijõud, kiirabiautod ning hullusärke valmishoidvad päästeteenistuse võitlejad.
Elagu sallivus ja demokraatia! Kesknädal on selle eest seisnud viis aastat!

Samal teemal:
Viis aastat südametunnistust Urmi Reinde
Me ei tohi oma õigust halvasti kasutada Hilvi Bergmann
Vabadust filatelistidele! Ralf R. Parve
Enne tuleb taevas maa peale, kui Kesknädal tõtt hakkab kirjutama!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)