Riigi haldureformi võiks alustada maakondadest

JAAN NIIN,      12. november 2003


Väikesele Eestile piisaks viiest maakonnast, millel võiksid olla muistsed nimetused: HARJU, VIRU, SAARE-LÄÄNE, SAKALA ja UGANDI, mille halduskeskused võiksid olla vastavalt Rapla, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ja Võru. Seejuures Tallinn, Tartu ja Pärnu võiksid olla maakondade koosseisu mitte kuuluvad vabalinnad; nendest esimene ühtlasi ka riigi pealinn.
Suurendatud maakonnad võiksid esialgu tekkida praeguste lihtsa liitmise teel: HARJU = Harjumaa, Raplamaa ja Järvamaa; VIRU = Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ja Jõgevamaa; SAARE-LÄÄNE = Saaremaa, Läänemaa ja Hiiumaa; SAKALA = Pärnumaa ja Viljandimaa; UGANDI = Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa. Juba see üritus aitaks riigil edaspidi tuntavalt säästa halduskulusid ja vähendada mitmesuguseid vaidlusi ja mõttetuid pahandusi piirkondliku teeninduse küsimustes (näiteks kohalik transport, arstiabi jm).
Valdade ümberkujundamine võiks jääda juba uute võimsamate maakondade hooleks ja ülesandeks. Kui kunagi oli Eesti alal umbes sada kihelkonda, siis võiksime need praeguste valdade asemel taastada. Muidugi on sobiv haldusüksuse nimetusena ka edaspidi säilitada sõna "vald".
Ehk oleks juba käes ka aeg, et teist aastakümmet kestev ja seni varjatult riigi raha neelav haldusreform muutuks tulemuslikumaks, läbipaistvamaks ja säästlikumaks. Näib, et haldusreformil, mis on juba lendu lasknud sadu miljoneid kroone, on sees mingi kotermann. Rahastamisel oleks tegu nagu mingi omapärase haldusreformi "rahavaiba või -pilvega", millega riik katab igal aastal taeva meie maakondade ja valdade kohal. Seda "rahavaip-pilve" hakkab kohe pidevalt saatma Riigikogu ja valitsuse suunalt tulev eesmärkide ja suuniste "kõuemürin". Kuid eelarveaasta lõppedes tõdetakse "riigi tipus", et see "rahavaip", vaatamata "nähtamatule" töötulemusele, on siiski mammonast korralikult tühjaks klopitud ja mis kõige tähtsam - just selle tõttu saab lugeda ülesande järjekordselt täidetuks.
Tundub, et näilise tegevuse ja müra varjus pannakse reformiraha lihtsalt mingi "vennaskonna" taskusse ja loodetakse, et selline "töö" järgmistel aastatel iialgi ei lõpeks! See näib olevat ka põhjuseks, miks on riigis seni takerdunud tegusa haldusreformi organisatsiooni ja vastava järelevalve-kontrollisüsteemi loomine.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)