Kas Eesti on kristlik riik?

Võimalik, et tarkade kogu on välja töötanud (või töötab välja) mingi kompleksnäitaja. Ei saa välistada, et kristlik riik on omamoodi saladus, mille nähtavas tõeluses peitub ja toimib vaimne, jumalik tõelus, mida näeb üksnes ususilmaga. Midagi sellist siis, mida ütles kiriku kohta kardinal Joseph Ratzinger (praegune paavst Benedictus XVI).

Tegelikkuses näib see küsimus olevat tublisti lihtsam. Kriteeriumid pani paika Jeesus Kristus, hoiatades kääride eest hea õiguse ja selle halva täitmise vahel. „Kõik, mis nad [kirjatundjad] ütlevad, seda tehke, aga nende tegude järgi ärge tehke mitte,“ ütleb Jeesus Uues Testamendis. Eurobaromeetri kolme aasta tagusel hinnangul oli Eesti elanikest ateiste 26% ja ainujumalasse uskujaid 16%. See oli Euroopas madalaim näitaja. Kas olemegi siis kõige vähemusklik rahvas Euroopa Liidus?

Eestis on riigi ja usuühenduste vahelised suhted varieerunud läbi ajaloo. Täielikult pole need puudunud kunagi, pärast muinasaega vähemalt mitte. Riigi iseseisvuse taastamise järel muutusid ka riigi ja usuorganisatsioonide suhted. Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au hinnangul võib suurimaks muudatuseks lugeda mõiste kontroll asendumist terminiga koostöö. Meie põhiseaduse §40 sätestab iga üksikisiku südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse; kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba; riigikirikut ei ole. Pole ühtki õigussätet, mille kohaselt Eesti on või ei ole kristlik riik. Samuti ei sisalda ükski meie seadus riigi ja kiriku lahutatuse sätet.

Eesti riigi- ja tavaõigus sisaldab kristlikke põhimõtteid

Kas Eesti õigus, põhiseadus kõigepealt, sisaldab Kristuse õpetuse seisukohti? Ristiusu aktsentueeritud sõnum on järgmine: otsi tõde, armasta headust ja hoidu kurja eest; armasta ligimest, ka oma vaenlast – see on suurim ühiselu-käsk. Olulisel kohal Kristuse õpetuses on sotsiaalne õiglus: inimväärikuse austamine, sotsiaalsete gruppide võrdsus, hüvede õiglane jaotamine ja abivajajate aitamine. Ikka ja jälle jõudis Kristus sõnumini, et võimu tuleb kasutada teenimisena, austades inimõigusi, õiglust ja korda. Suur Õpetaja käskis olla rahutegija. Püha Augustinuse järgi on rahu ka „korrast lähtuv rahu“. See on õiglusest, lugupidamisest ja teistega arvestamisest johtuv tulemus. Sealjuures peavad valitsejad seadma ühiskonna huvid isiklikest ja seltskonnahuvidest kõrgemale.

Aastaid tagasi kaotati Eestis surmanuhtlus. Kristus austas inimelu ja selle väärikust. Karistus olgu kuriteoga adekvaatne – seepärast ei tohi metsa raiudes laastud lennata. Usun, et Kristus oli ka surmanuhtluse vastu. Parim näide sellest on tollase õiguse kohaselt surmanuhtluse ära teeninud naise amnesteerimine. Kristliku andestuse tolerants on küllaltki avar, kuid meeleparandus kuulub selle juurde lahutamatu osana. Arvan, et Eesti õigus sisaldab endas peamisi kristlikke juhiseid ja seisukohti. Kuniks puudub veel homoabielude seadustatus! On nii, et ka ateistid peavad täitma meie õiguses olevaid kristlikke käske, sest riiklike sunnivahenditega on see tagatud.

Põhiseaduse riivet pole senini leitud kirikule abielude sõlmimise õiguse andmises, samuti kaitseväe, piirivalve, politsei ja vangla kaplanaadis. Ka mitte Vabadussõja võidusamba dominandis – ristis.

Keskerakonna programmilistest seisukohtadest liituvad käsitletava temaatikaga:

·         sotsiaalsele turumajandusele toetuv turvaline heaoluühiskond;

·         inimeste huvides toimiv teovõimeline riik;

·         lähimuspõhimõtte rakendamine riigi, kohaliku omavalitsuse ja kodanike ühenduste tasandil;

·         rahvaalgatuse ja rahvaotsustuse tunnustamine;

·         igaühe õigus eluasemele ja abile toimetulekuraskustes;

                        ·         lugupidamine võõrastest.

Tavaõigus on kujunenud meie rahva eluloo vältel sel vesisel ja metsasel maal läbi aastatuhandete. Mis sest, et globaaltuultes on tavaõigusessegi tekkinud mõrasid. Tavaõigus on lahutamatult osa meie rahvakultuurist. Selle kultuuri lätte- ja arenguallikad on väga diversiteetsed [s.t mitmekesised].

Muinasajast tulnud tavad ja killud on oma edasises ajavoolus kristliku kiriku poolt kujundatud kultuuriga saanud meie rahva pärisosaks. Teadaolevad esimesed eestikeelsed tekstid (kolm palvet: Ave Maria [Maarja teretus], Pater noster [Meie Isa], Credo [Usutunnistus]) pandi kirja Kullamaa vakuraamatus 1525. a. paiku. Kirjasõna ja laul, kooli- ja koduharidus on käinud koos kirikuga. Dr Toomas Siitan on uurinud Vene riigi Läänemere-provintsides toimunud koraalireformi 19. sajandi esimesel poolel. Johann Leberecht Ehregott Punscheli (1778–1849) ajendatud koraalireform viis „vanast laulmisviisist“ „nooditruu laulmiseni“. Meie luule- ja laulukultuuri arengus on sel reformil olnud hindamatu panus. Riigiõiguse sisu ja mõte, samuti meie rahvusliku kultuuri lugu ja ruum lubab öelda, et Eesti on laiemas tähenduses kristlik riik.

Eestis kehtib ikka veel reegel „silm silma vastu...“

Euroopa kultuuri ja eluviisi aluseks on olnud kristlikud põhimõtted. Kui kaugele oleme jõudnud iseendas, inimeste ja riikide vahelistes suhetes 20 sajandit tagasi Suure Õpetaja antud käsu „Armastage oma ligimest kui iseennast ja armastage oma vaenlasi“ tegeliku rakendamisega?

Pigem tundub, et dominandiks on praegugi Moosese-aegne reegel „Silm silma vastu ja hammas hamba vastu“. Ja ometi ligi 800 aastat enne Kristust kuulutas prohvet Jesaja ajast, mil inimesed taovad oma mõõgad atradeks ja piigid sirpideks ning rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima.

Läinud suvel kohtusin Euroopa Sõjaveteranide Konföderatsiooni ja Eesti Rindemeeste Ühenduse esindajatega. Nad on ületanud vihkamise ja vaenu. See võit on tulnud õnnistuseks eeskätt neile endile ja nende peredele, aga ka ühiskonnale. Nad on evitanud modus vivendi [lepliku läbisaamise viis – Toim.] selle parimas tähenduses.

Kuidas edasi: Eesti kui kristlik riik? Mis on baas ja mis on pealisehitus – kas väärtused või huvid? Näib, et Õhtumaa demokraatia arengus muutuvad paljud kristlikud väärtused üha tolerantsemaks, et mitte öelda, hägustunumaks. Eestil on raske siinjuures kasutada omaette kristlikku partituuri. Kuigi ta võiks seda teha. Küll aga jääb meiega usu, lootuse ja armastuse apoteoos, mis samas põhineb kristluse rakendusseadusel „Usk ilma tegudeta on surnud”.

REIN RATAS, Riigikogu liige, Keskerakonna seenioride kogu esimees

Jaga |