Riiki ei hoia mitte kaitsevägi või politsei, vaid moraal

Elamise üheks eelduseks on elukeskkond. Inimesele on oluline mitte ainult loodus- ja tehiskeskkond, vaid ka füüsiline ja vaimne keskkond, psüühiline, sotsiaalne ja virtuaalne keskkond. Elukeskkond on tervik (süsteem). Kui selle mõni komponent langeb allapoole talutavat piiri, siis ei ole enam oluline, kui head on teised komponendid; elukeskkond muutub siis vastikuks, enam-vähem talumatuks.

Selleks et kultuur ja kultuuriväärtused kui elukeskkond säiliks, tuleb neid hoida ja kaitsta nagu elu.

Sõjad, mis lahvatavad ja kestavad Maa eri paigus, on vägivaldsed katsed muuta inimeste elukeskkonda. Tänapäeval, nn globaliseeruvas maailmas, püüavad mingid inimgrupid end üha enam maksma panna (teisi alistuma sundida) mitte relvadega, vaid ideoloogiaga, tarbimis- ja meelelahutushullusega..

Mida on vaja selleks teha, et rahvas kaotaks iseseisvalt elamise (adekvaatse tundmise, mõtlemise ja enesekaitse) võime?

Selleks on vaja:

• ajada keel nii segi, et inimesed ei saaks enam üksteisest aru;

• lõhkuda kommunikatsioonisüsteemid ja saavutada, et inimestel ei oleks võimalik olla;

• lõhkuda inimeste usk endasse, tulevikku, loodusse ja Loojasse;

• lõhkuda põlvkondade järjepidevus;

• muuta valimised farsiks ja saavutada, et autoriteedistruktuur muutuks häbiväärseks;

• täita otsustuskogud ja ametiasutused isikutega, kes ei ole võimelised õigusloomes ja õiguskorra kindlustamises osalema;

• lõhkuda haridussüsteem - nimetada hariduseks see, mida koolidest antakse;

• lõhkuda tervishoiusüsteem - nimetada terviseks see, mida haiglast ja teistest raviasutustest antakse;

• lõhkuda kultuur - nimetada kultuuriks see, mida "kultuuriasutustest" antakse;

• naeru- ja häbivääristada liidreid nii, et ei oleks enam koostööks vajalikke juhte, keda saaks uskuda ja usaldada;

• tekitada kultuuri põhjakiht - kõlbeliste arusaamade süsteem (väärtused ja normid ning müüdid ja tabud);

• vältida sotsiaalse problemaatika käsitlemist ühiskonnas (nimetada teenindus sotsiaalabiks, sotsiaalhoolduseks, sotsiaalkindlustuseks...);

• likvideerida sotsiaalteadused; asendada uuringud kirjelduste ja arvamusküsitlustega, vältida põhjuste ja tagajärgede analüüsi ning avalikke arutlusi kujunenud kriiside põhjuste üle; sisendada, et kõik on suhteline, et absoluutseid väärtusi ei ole, et iga hinnangu mõõduks on kasulikkus, et kooselu keskseteks reegliteks on leplikkus, tolerantsus, kohandumine ennast korraldajaks pidajate poolt kehtestatud normidega;

Nendest rahvastest, kel ei jätkunud oidu kultuuri ja kultuuriväärtuste tähtsusest aru saada ning neid hoida, on järel veel vaid mälestus, kui sedagi.

Pederastide pealetung on jäämäe väike osa. Valdav osa on sügavalt salastatud ja sellest teavad vaid pühendatud isikud.

Mis saab Eestist edasi?

Edasine oleneb sellest, kui naiivsed inimesed on ja kui kergelt nad sööda alla neelavad, kui agaralt nad üksteisele kallale tungivad ning rahvusliku eksistentsi aluste lõhkumisele kaasa aitavad.

Vastan Jaagule: Jah, moraali (kultuurist johtuvate kõlbeliste arusaamade süsteemi) hoidmine ja kaitsmine on moraalselt ja ka riiklikult väga tähtis tegevus. Ükskõiksus moraali, sh iga liiki lodevuse, kuri- või väärtegevuse suhtes on kõlvatu käitumine.

Riigi hoidmise eelduseks ei ole niivõrd kaitsevägi ja politsei, kuivõrd moraal, mida iga kodanik austab ja mille toimel ta käitub igal eluhetkel nii, et ei oleks häbi järgmiste põlvkondade ja elu ees.

ÜLO VOOGLAID

[esiletõste]    

Riigi hoidmise eelduseks ei ole niivõrd kaitsevägi ja politsei, kuivõrd moraal, mida iga kodanik austab ja mille toimel ta käitub igal eluhetkel nii, et ei oleks häbi järgmiste põlvkondade ja elu ees.

Jaga |