Kadunud päevikumärkmed (4. osa)

1941. aasta kevadel lähenes natsionaalsotsialistliku Saksamaa kokkupõrge Nõukogude Liiduga. Alfred Rosenbergi tehtud märkmetest ilmneb, et kiiresti muutuvas olukorras langetati otsuseid sageli improviseerides.

Asjalood võisid vaid mõne päevaga kardinaalselt muutuda.

27. märtsil lasi füürer Rosenbergi ootamatult enda juurde Berliini kutsuda. „Hitleri adjutant Julius Schaub oli telefonis väga salapäratsev: ma pean kõik plaanid tühistama, kohe saadetakse lennuk, rohkem ei saa ta öelda," kirjutas Rosenberg, kes viibis parajasti Frankfurdis, kus käis juudiküsimuse uurimise instituudi pidulik avamine kolmepäevase sümpoosioniga. "Ma arvasin, et see asi on seotud putšiga Belgradis, mõtlesin aga ka Venemaale, sest ka seal olid asjad õhus."

Otsustatakse Jugoslaavia saatus

Kui Rosenberg õhtul Hitleri juurde jõudis, siis oli seal juba ees relvajõudude ülemjuhataja Wilhelm Keitel. "Füürer mulle: Teil oli varem palju põrandaaluseid sidemeid, kas teil on neid veel horvaatidega? – Ma vastasin, et kuskil 1933 oli meie juures erinevaid horvaadi aktiviste.

Vastavalt meie ametlikule välispoliitikale neid aga ei toetatud. Ühed muutusid seetõttu ettevaatlikuks, teised läksid Ameerikasse. Teatud majanduslikud sidemed jäid püsima. Nimed jms võin anda füürerile 28-nda keskpäevaks. – Me olime kõik ühel meelel selles, et serblased olid sooritanud suure poliitilise rumaluse. Ma leidsin, et nende 600 tuhande sakslase probleem muutus taas akuutseks. Füürer: Jah, nad peavad tagasi Reichi tulema. – Jutt kandus seejärel horvaatide iseseisvusdeklaratsiooni koostamisele."

Pärast pikki läbirääkimisi oli Jugoslaavia sõlminud 25. märtsil teljeriikidega kokkuleppe, millega viimased kohustusid austama riigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning lubasid, et Jugoslaavialt ei taotleta sõjalist abi enda ettevõtmistele ega luba transportida oma võitlejaid läbi Jugoslaavia territooriumi. Hitler üritas kindlustada Jugoslaavia neutraliteeti, et saaks ajada britid välja Kreekast ja rünnata seejärel Nõukogude Liitu, kartmata samal ajal rünnakuid serblaste poolt.

Järgmisel päeval puhkesid Belgradis suured serblaste meeleavaldused, mis toimusid loosungi "Parem haud kui orjus, parem sõda kui pakt" all, ja 27. märtsil viidi läbi sõjaline riigipööre, mida oli Briti eriteenistuste õhutusel ette valmistatud juba mitmeid kuid. Pakti allkirjastamine sai vaid päästikuks, mis selle vallandas. Ja juba riigipöördega samal päeval allkirjastas Hitler omakorda direktiivi, milles andis korralduse Jugoslaavia hävitamiseks sõjalise ja riikliku üksusena. Horvaatidele iseseisva riigi andmine oli osa sellest plaanist.

Arutatakse idapoliitikat

28. märtsil oli Rosenberg taas Hitleri juures. "Ma küsisin füürerilt nüüd otse Venemaa kohta. Minu kaastöötajad valmistavad juba kaua ette uut ja täpset rahvastikukaarti, neid kiirustatakse tagant ajaraamistikuga... Ma ütlesin füürerile, räägitakse ju juba ametikohtadest, et ma kardan, et sisesakslased satuvad siin silmitsi probleemidega, mis on neile tundmatud," märkis Rosenberg.

"Ma olen neil aastatel hoidnud tänini soojas suhteid teatud inimestega, mõningate kasakapealikega jne., ja isegi kui emigrantidega imesid saavutada ei anna, siis kohalike olude tundmist ja keeleoskust läheb alati vaja," selgitas ta samas. "Igatahes on asjad Idas kõik segamini. Ma kuulen juba, et peaks mõtlema ainult majandusele, "ilma ideoloogiata". Mina arvan, et Ukraina küsimuse saab lahendada ainult läbi selge lahenduse: moskoviitluse ja juutluse vastu. Need on 200-aastased loosungid, mille saaks nüüd täide viia. Probleemid Balti provintsidega on erinevad Lõuna omadest, aga üldine mudel peab olema

selge: Baltikumis protektoraat, Ukraina iseseisvalt meiega seotud. – Füürer ütles, et loomulikult ei saa ta lasta Stalinil ennast tüssata.

Stalin lootis, et Lääs laseb ennast verest tühjaks, ja langeb siis talle sülle. Ei jää muud üle kui ta õigeaegselt purustada. Tal oli juba varasemalt kavatsus mind asjasse pühendada. Ta ei otsusta nüüd midagi ilma mind otsustavalt kaasamata."

Rosenbergi tähetund

 2. aprillil kohtus Rosenberg päeval Hitleriga, et arutada viimaseid arenguid Jugoslaavias. Ta andis talle üle horvaatidele suunatud üleskutsed, mida füürer olla lugenud väga tähelepanelikult, ning sai seejärel kutse õhtusöögile.

//Selleks, et saaksime rahulikult Vene küsimusest rääkida, kutsus ta mind õhtusöögile, et meil oleks siis kogu õhtu aega tegelda ühe probleemiga, mille lahendamine on kerkinud nüüd vahetu sõjalise poliitika valdkonda.

"Rosenberg, nüüd on teie suur tund tulnud!" Nende sõnadega lõpetas füürer täna kahetunnise jutuajamise minuga. Ta kutsus mind õhtusöögile Wintergartenisse. Ma alustasin sellega, et juba kolm riigiametit on võtnud ühendust minu kaastöötajatega, et paluda abi oma idasuunalises töös teatavaks olukorraks (ka majanduse valdkonnas). Järelepärimisele, kas nende kavades arvestatakse sealsete väga erinevate rahvuslike ja ajalooliste asjaoludega, kas nende töö juhindub selgest poliitilisest eesmärgist, vastasid nad eitavalt. See ajendas mind füürerit paluma, et võiksin tuua välja otsustavaid faktoreid. Ma rääkisin talle Idamere provintside rassilisest ja ajaloolisest olukorrast, Ukraina võitlusest Moskva vastu, hädavajalikust majanduslikust sidemest Kaukaasiaga jne. – Füürer peatus seejärel üksikasjalikult tulevastel arengutel Idas, mida ma täna kirja panna ei taha. Kuid ma ei unusta seda kunagi. Lõpetuseks ütles ta: Kogu selle Vene küsimuse jaoks tahan ma seada enda juures sisse eraldi büroo ning teie peate hakkama seda juhtima. Töötage igas suunas suunised välja. Mis te rahaks vajate, see on teie käsutuses. – Ma andsin füürerile üle täna valminud mõttepaberi – kokku pani z. T. pärast konsulteerimist A. Sch.-iga – kus z. T. juba välja pakkus, mida füürer teha otsustas. Füürer võttis mõttepaberi kaasa, et seda öösel lugeda. – Ma lisasin sinna juurde, et esitan talle kava koos ametisse nimetatavate isikute nimedega. Seejärel vaatasime me uusimat nädalaringvaadet ja läksime veel kord tagasi Wintergarteni. Füürer küsis minult venelaste sõduri- ja inimpsüühika kohta ränga surve all, juutide praeguse osakaalu kohta Nõukogude Liidus jms. Ma rääkisin oma mõtetest selles osas ja teadmistest uusimate arengute kohta. Füürer lõpetas rahulolevana: "Hea küll, me seame sisse keskse juhtimise, kindralkomissariaadi või midagi sellist, nime me veel paneme paika. Esialgu rangelt salajasena kui teaduslik-teoreetilise uurimisasutuse ... Rosenberg, nüüd on teie suur tund tulnud."//

ANDRES LAIAPEA

 (Järgneb)

(fotoallkiri)   VANDENÕULASED: Hitler ja Rosenberg olid aatekaaslased, kes unistasid uuest korrast Euroopas, kuid rahvusvaheline olukord ei olnud neist kummagi kontrolli all.

Jaga |