Raudtee riigistamiseks aeg küps

PEETER RAHNEL,      12. juuni 2002


Ei tahaks, aga pean! Pean siiski tegema ekskursi Eesti Raudtee farsilikku erastamisse ja Eerik-Niiles Krossi poolt riiki smugeldatud tagaotsitava kurjategija Antonio Angotti alias Tony Massei osale Rail Estonia võidupakkumises.
Konsultatsioonifirma GIBB leidis ligi saja miljoni krooni eest olevat tegu parima pakkumisega. Hetkel Eesti transiidiärisse tõusva tandemi Jüri Mõisa -- Meelis Lao arvates olid tegijad Giovanni Sposatoga seotud erastajad.

Rail Estonia kolinaga põhjamineku järel sai erastamisõiguse BRS-GIBBi arvates väärikuselt teine. Raha raudtee eest maksmisel tuli vaevarikkalt, aga Isamaaliidu dirigentidele olid samas ahvatlevad BRS-i garanteeritud investeeringud raudteesse. Nüüdseks on investeeringud kohal. Juba varem spetsialistide poolt väljakäidud kahtlused paistavad osutuvat õigeks. Investeeringute nime all on Eestisse toodud väidetavalt vanaraua hinnaga, kuid remonditud ameerika vedurid, mida veel ka siin kohapeal peab praavitama.
Raudtee spetsialistide hinnangul ei kannata Eesti raudteed ega raudteesillad nii suure teljekoormusega vedureid. Kaheldav on ka rongikoosseisude pikendamine 60-lt 90 vagunini. Lihtsalt Eesti raudteed võimaldavad jaamades vastutulevaid möödasõite teha sisuliselt ainult 60 vaguniga koosseisudele.
Milline Eesti instants annab loa sedavõrd sobimatutel veduritel vedusid teostada? Need inimesed peaksid siis kandma avalikustatud isikulist vastutust, vältimaks võimalikke hilisemaid katseid vastutusest kõrvale hiilida. Kas tihedalt asustatud Eesti on kaitstud telje võimalikust ülekoormusest tulenevatest õnnetustest naftasaaduste veol?
Koondatavate raudteetöötajate sotsiaalsed garantiid on tegelikkuses peale erastamist olematud. Mõõdukate erakonna harukontor - Ametiühingute Keskliit ei varjagi oma ükskõiksust töö kaotavate inimeste suhtes. Erastatud ju on, seisku nüüd teised ohvriks toodud inimeste eest.

Eesti Keskerakonna esimees ja Tallinna Linnapea Edgar Savisaar küsib oma 7. juunil Äripäevas ilmunud artiklis: "…kas tööbörsil on võimalik leida korrektset ja usaldusväärset inimest netopalgaga 3923 krooni?" Küsimus on hea, ja teades, et üle 60 protsendi Eesti töötajatest saab sellest numbrist väiksemat palka, tõuseb paljudes tööinimestes - meditsiiniõdedes, õpetajates, politseinikes, kojameestes, õmblejates, müüjates õigustatud küsimus. Kas siis, kui Eesti riiki juhtinud ühepäevapoliitikud Mart Laari "tegusal" toimetamisel ei oleks meie kõigi kätega loodud vara ilma aruta maha parseldanud kõiksugu nõustamisfirmade kaasabil, kas siis arukalt majandades oleks saanud need sajad ja sajad miljonid kasutada meie palkade ja toetuste tõstmiseks? Ka kõige rängemal ikaldusajal ei löönud talumehed lehma maha, et liha kohe nahka panna, vaid lehm andis piima lastele ja võisilma pudru sisse. Lehm, kui tal oli õnne sattuda mitte ühepäevapoliitiku omandisse, tõi järgmisel kevadel pererahva rõõmuks vasikagi ilmale.

Aastatki pole möödas raudtee erastamisest, kui erastaja BRS soovib tulusid Eesti Raudtee AS-st välja võtta. Riik seda ei soovi, kuid lepingud väidetavalt kohustavad teda nõustuma. Eesti Raudtee, Tallinna Vee, Eesti Energia jmt kasumitena jagatavad summad on tulnud valdavalt eespool tsiteeritud netopalka saavatelt inimestelt.
Töövõtjad on hämmingus, miks riik ja munitsipaalvõim on müünud ettevõtted erastajatele, kes sadade miljonite kroonide kaupa kohe- kohe kasumid firmadest välja võtavad? Milleks neid siis ikkagi müüdi? Kas ametnikud said priske komisjonitasu, mis ootab neid ämma nimel välispankades? Tahaks ükskord näha, et riigi haldussuutlikkus ja ametnike isiklik vastutus saavad võrdselt kõrgeks ja läbinähtavaks.

Inglismaal läks aastaid ja raudteel juhtus õnnetusi, enne kui sai selgeks, et erasektor ei ole liiklusohutusse piisavalt investeerinud. Raudtee peab püsima riigi halduses, et transiidikoridoridest ei saaks naftaärimeeste transiidisõja tuline tallermaa. Eestile ei ole vaja ökokatastroofi, et jõuda sama tõdemuseni.

KESKMÕTE: Tahaks ükskord näha, et riigi haldussuutlikkus ja ametnike isiklik vastutus saavad võrdselt kõrgeks ja läbinähtavaks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)