Nõmme raadio pöördumine eesti rahva poole

10. september 2003


14. september võib saada meie riigi surmapäevaks

Eesti Vabariik sündis meie vanavanemate vere hinnaga; meie leidsime selle uuesti ja nüüd põlgame ära, üritades võtta sellelt elu. Ise laseme välja vere, ise sulgeme silmad ja läheme maailma otsima seda, mida oma kodus leida ei suutnud ega hoida osanud. Miks ...? Kas tõesti on ilma oma riigita parem elada? Kas tõesti sai meie oma Eesti Vabariik meile koormaks? Kas siis saab parem, kui vankumatus usus vastu võetud põhiseaduse asemel, mis kinnitab, et kõrgeima võimu kandja on meie riigis rahvas ja ainult rahvas, hakkab kehtima uus ülimuslik põhiseadus, mis võtab sinult, minult ja temalt võimaluse teostada kõrgemat võimu oma riigis, võimaluse ise otsustada oma laste tuleviku üle?
Me ei eita Euroopa rahvaste vaba liitu. Me ei ole selle vastased. Me tunnistame riikidevahelisi võrdseid suhteid, kus ei saa olla mitte kellelgi ülimuslikke õigusi teiste suhtes. Olgu selleks siis paljukiidetud Lääneriigid või hirmu põhjustav Ida. Me oleme vaba majanduse ja inimeste vaba liikumise poolt. Me oleme selle poolt, et igal inimesel on õigus elule, eneseteostusele ja vabadusele ning sellepärast on meile vastuvõetamatu mõte kellegi teise ülimuslikkusest.
Me soovime koostööd. Me tunnustame ja tunnistame kõike seda, mis on meie riigile ja rahva arengule ning paremale elujärjele vajalik. Me tahame olla avatud ja ammutada kogu maailmast kasulikku ja olla kasulikud maailmale, mitte sulgeda ennast Euroopa Liidu uue raudse eesriide taha.
Meie riigis on probleeme. Vaba riigi kodanikena oleme olnud passiivsed ja hoolimatud ning lasknud meid juhtima valitud poliitikutel tegutseda kontrollimatult. Me usaldasime neid, kuid millega vastasid nemad?!
Jah! Põhiseadust peaksime muutma, kuid mitte selliselt, et loobuksime kõige kallimast - iseotsustamise õigusest. Põhiseadust peaksime muutma selliselt, et rahva valitud saadikud oleksid otseselt seotud saadud mandaadiga, et neil oleks rahva ees aruandluskohustus.
Vastutusetus ongi peamine põhjus, miks võim hakkab meist kaugenema. See ongi peamine tegur, mille tulemusena on meie poolt valitud hakanud end tundma ülimuslike ja erilistena.
Täna tehakse Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastaseid tegusid, tuntakse ennast puutumatu ja karistamatuna. Poliitikutest nutunaised ja nende järgijad ütlevad, et me oleme niikuinii juba oma vabaduse kaotanud. Võib olla nemad küll, kuid mitte meie. Meie oleme oma hinges vabad ja kutsume üles kõiki, kes meid kuulevad, hetkeks seisatama ning mõtlema, kas oled nõus, et keegi otsustab sinu eest sinu igapäevaseid lihtsaid asju.
Kas oled nõus, et keegi naaber ütleb sulle, millal istuda ja kuhu astuda. Ei ole. Kuid miks sa siis oled nõus loovutama oma riigi iseotsustamise õigust? Miks sa lubad seda kamandada kellelgi teisel??
Meie, eestlaste ja eestimaalaste probleem on meis endis. Osa meist kardab ise vastutada oma saatuse ja oma laste tuleviku eest ning tahab delegeerida oma elu korraldamise kellelegi teisele, saada kuskilt sandiabi ...
Selle näilise kasu nimel ollakse valmis loobuma oma iseseisvusest. Kuid kas teate, et rahvas, kes loobub kasu nimel oma iseseisvusest, ei vääri kumbagi. Ent vaesus pole häbiasi - vaesus on suur sigadus, mille juured peituvad meis endis. Aitab uutest poliitikatest - aeg on tagasi pöörduda vanade heade loodusseaduste juurde!
Koondame jõud ja astume julgelt vastu saatusele. Täna ütleme sellise Euroopa Liiduga liitumisele selge EI.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)