Uus õiguskantsler: reformide aeg on Eestis läbi

Huvilised kohtusid Õiguskantsleri Kantseleis (Tallinnas Toompeal Kohtu 8) uue õiguskantsleriga, vaatasid näitust „70 aastat õiguskantsleri institutsiooni Eestis“ ning tutvusid 200 aastat tagasi Toompeale ehitatud ampiirpaleega.

Teder rõhutas, et hakkab tõsiselt tegelema korrakaitseküsimustega. „On vaja kindlaks teha, kui palju tohib riik oma funktsioone delegeerida erafirmadele? Mitte turvafirmad, vaid riik peaks olema kõikjal nähtaval,“ sõnas ta.

Õiguskantsleri hinnangul ei tegele riik praegu piisavalt Ida-Virumaa probleemidega. Tuleb hoolitseda, et inimestel säiliks seal töö ega tekiks kuritegevuse ja narkomaania kasvu ohtu.

Ühiskonnas poleemikat tekitanud töölepingu- ja perekonnaseaduse eelnõude kohta ütles õiguskantsler, et reformide aeg on Eestis läbi: „Oluline on õigusrahu – suuri muudatusi tuleb laiapõhjaliselt kooskõlastada.“

Avatud uste päevale kogunenud inimesed kõnelesid Õiguskantsleri kantseleis sundüürnike muredest, ametnike kohati esinevast ignorantsusest tavakodanike suhtes, õigusabiteenuste kallidusest ja sellest, et kirjapandud õigus peaks olema sisulisele õigusele lähedasem.

Õiguskantsleril jagus hetk aega ka Kesknädala küsimustele vastamiseks.

Kas nõustute eelmise õiguskantsleri nõudega mitte avalikustada liiklusõnnetuse põhjustaja nime?

Inimese nime avalikustamine võib kaasa tuua diskrimineerimise rahvuse pinnal. Näiteks Rootsis on nime avaldamine sel põhjusel keelatud. Toetan Allar Jõksi ettepanekut.

Kas meedias esineb inimeste õiguste rikkumist ja kuidas tuleks selle ärahoidmist õiguslikult reguleerida?

Sõnavabaduse valdkond ei ole väga reguleeritav. Hea tava kujundamise kaudu on võimalik ära hoida meediapoolsed inimeste õiguste rikkumised. Samas peavad avaliku elu tegelased kõike taluma. Tihti on tava kujunemine parem kui riigi poolt mingi regulatsiooni kehtestamine.

Kas Eestis on olemas sõnavabadus?

Eestis on sõnavabadus olemas. Meil on palju erinevaid väljaandeid. Kas need meeldivad kõigile või mitte, see on teine küsimus. Oluline on, et ei valitseks vaid üks arvamus. Samas ajakirjandus ei peagi alati meeldiv olema. Ajakirjanik oma lugu tehes ei ole kohtunik, kes kirjutab eelnevalt absoluutselt kontrollitud asja; tema paneb kirja värske info, mille tõeväärtus võib olla küsitav.

Jaga |