Sults: Euroopa Inimõiguste Kohus tegeleb Eesti sundüürnikega

Sultsi sõnul on talle saabunud kirjas küll mainitud, et ühtegi konkreetset kuupäeva kaebuse lahendamise osas ei ole võimalik veel ütelda, kuid ta on optimistlik ning usub, et võit inimõiguste kohtust tuleb, kirjutab Postimees.

Kopli sundüürnike seltsing kaebas Eesti riigi Euroopa Inimõiguste Kohtusse 2007. aasta lõpus pärast seda, kui kõik Eesti kohtuastmed jätsid sundüürnike kaebused rahuldamata. Kesknädal kirjutas Sultsi juhitud Kopli seltsingu pöördumisest Euroopa õigusinstantside poole 5. detsembril 2007.

Nüüd, kaks aastat hiljem, on seltsing Strasbourg'ist saabunud kirja üle võidukalt meelestatud.

Sults ütleb Postimehele, kommenteerides võiduvõimalusi Inimõiguste Kohtus, et nüüd saavad nad kohtule vajadusel elektrooniliselt lisaandmeid saata. Sultsi sõnul  esindab sundüürnikke Stockholmis elav eesti soost advokaat, kes pidavat seda tööd tegema  tasuta. Kesknädalale teadaolevalt on tegemist inimesega, kes on Eestist lahkunud põhjusel, et ka temalt võttis Eesti riik korteri ära.

Sults ütles, et Kopli sundüürnike seltsingus on praegu küll sadu liikmeid, kuid Euroopa Inimõiguste Kohtusse saadetud kaebusele kirjutas alla  vaid 43 inimest, kes jäid endale kindlaks, et nende ühte inimõigust - õigust eluasemele - on rängalt rikutud. Sultsi hinnangul peaks riik maksma sundüürnikele kompensatsiooni, mille suurus ulatub miljardite kroonideni.

Postimees küsis kommentaari ka vandeadvokaat Leon Glikmanilt, kes samuti nõustus, et „sundüürnikud on inimlikust vaatevinklist tõepoolest teistest inimestest halvemasse seisu seatud, mistõttu ebavõrdse kohtlemise väide on õigustatud. Kui sundüürnikel õnnestub Eesti Vabariik seljatada, võib see tõesti kaasa tuua riigipoolse kompenseerimiskohustuse".

Kesknädal kirjutas kaks aastat tagasi, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitatud avaldusega tahavad 43 omandireformiga kodutuks tehtud tallinlast saada hinnangut, kas nendega on omandireformi käigus käitutud inimõigustega kooskõlas.

Tookord märkis Sults veel, et kui Euroopa kohus tunnistab omandireformi käigus koduta jäänute inimõiguste rikkumist, tuleb Eesti Vabariigil oma tegude tagajärgede eest vastutada. Ta arvas, et kas meeldib see peaminister Andrus Ansipile või mitte, ja isegi olenemata sellest, kas Reformierakond on kunagi lubanud sundüürnikke aidata või mitte, on probleem olemas ja tuleb lahendada.

Postimees, Kn

Jaga |