Riigikogu vaeb taas riigijuhtide palku

Parlamendi juhatus ja fraktsioonide esimehed esitasid põhiseaduskomisjonile ühise ettepaneku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmiseks. Selle vastuvõtmise korral hakatakse neid palku iga-aastaselt indekseerima nii nagu see praegu toimub vanaduspensioni puhul. "Meie ühine muudatusettepanek näeb ette ametipalkade indekseerimise, mille tulemusel palk kas tõuseb või langeb sõltuvalt muutustest majanduses ehk siis sotsiaalmaksu laekumisest ja tarbijahinna indeksi muutumisest," selgitas Riigikogu esimees Eiki Nestor ERR-ile.

Pensionid suureneksid aastas viie protsendi ringis. Seega ettepanek kasutada vanaduspensioni indekseerimise valemit ka kõrgemate riigiteenijate palkade puhul tooks ministritele ja parlamendiliikmetele ca 200-eurose palgatõusu ning president, Riigikogu esimees, peaminister ja Riigikohtu esimees saaksid senisele palgale juurde ca 250 eurot.

Külmutatud palk

Kõrgemate riigiteenijate palga seadus võeti vastu 2009. aastal ning tehti seda suures osas ka meedia ja ühiskonna pahameelesurve pärast. Kui varem oli Riigikogu lihtliikmete tasu keskmiselt neli Eesti keskmist palka ning tõusis igal aastal märgatavalt, siis praegu kehtiva seaduse kohaselt on Riigikogu liikme palgaks teatud protsent riigipea palgast, mis kõigub juba aastaid ühe ja sama koha peal, ilmutades isegi vähenemismärke. Nii võrdus praeguse korra kehtima hakkamisel Riigikogu liikme 3475-eurone kuupalk Eesti nelja keskmise palgaga, kuid nüüd on see vähenenud 3437 euroni, mis tähendab alla kolme keskmist palka. Presidendi, spiikri ja peaministri palk on pendeldanud vähenemise suunas 5400 ja 5200 euro vahel.

Selle põhjuseks on kaheksa aasta eest sõnastatud seadusesäte, mis ei arvesta põhiseaduslike institutsioonide juhtide, samuti seadusandliku ja täitevvõimu tipptegijate palkade indekseerimisel riigi üldist palkade tõusu ja tarbijahinna indeksi muutust. Varem ei ole parlamendierakonnad leidnud ka üksmeelt, kuidas seadust kohendada ning põhjuseks on olnud seadusandjate kartus sattuda avalikkuse meelepaha alla isegi väikese palgatõusuga, kirjutab Toomas Sildam ERR-is.

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine tõusis päevakorda seoses justiitsministri algatusel valminud eelnõuga lisada kõrgemate palkade saajate hulka ka prokurörid ning tõsta riigi peaprokuröri palk kõrgemaks, kui on õiguskantsleril, riigikontrolöril ja ministritel. Kõrgemad riigiteenijad, kelle ametipalga määrab vastav seadus, on president, Riigikogu esimees, peaminister, Riigikohtu esimees, riigikontrolör, õiguskantsler, ministrid, kohtunikud, riigisekretär, riiklik lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Panga nõukogu esimees ja nõukogu liikmed.

AIVAR JARNE,

Kesknädal

Jaga |