13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Arsti nõuanne: Kuidas pääseda elutüdimusest?Jüri O.-M. Ennet, 20. juuli 2005Kas elul on mõtet, kui väljapääsu tüdimusest ei näe. Olen otsinud abi, kuid tundub, nagu teeksid minu probleemid kõigile nalja ja neid ei võeta tõsiselt. Ma ei ole veel proovinud teha enesetappu, kuigi mõtted tiirlevad selle ümber. Kust saada abi? Et keegi usuks, et minu jutt ei ole nali, vaid aina tihemini peast läbi käiv mõte, mis hakkab tasapisi muutuma kinnisideeks. Kasvatan lapsi ja mul on ka abikaasa, kuid neile ma oma muresid ja mõtteid kurtma ei hakka, ma ei taha kodustele haiget teha ega muretsema panna. Tean, et olen neile vajalik, kuigi mulle tundub, et elan ainult teistele. Minu sisemuses puuduvad emotsioonid ja mul on minnalaskmise meeleolu. Tekkinud on täielik apaatia. Need, kes mind lähemalt tunnevad, saavad aru, et midagi on viltu – teiste inimeste ja ka arstide arvates teen ma ainult tsirkust. Tegelikult on minu mure tõsine – ma ei tee nalja ega püüa endale lihtsalt tähelepanu tõmmata. Tahaksin kusagilt abi saada, enne kui on hilja. Mina võin ju elust lahkuda, aga peret jääb see igavese süükoormana painama. Loodan, et ma ei lähe hetke ajel nii kaugele. Pärast seda pole ju midagi kahetseda ja abi on hiljaks jäänud. Aidake palun mind nõuga, mida teha. Teid tänades Abivajaja Vastuseks: Pihtige oma muret psühhiaatrile. Jagatud mure on ju poole väiksem, isegi veel rohkem. Tohtriga vesteldes selguvad muremõtete põhjused, tagamaad. Korrastage puhkuse osa oma elus, uni – siis organismi tervis ja elutahe kosuvad, paranevad. Arutage abikaasaga oma probleeme, ehk paneb siis ka tema oma õla vajalikele asjadele alla. Loomulikult olete Te lastele vajalik. Neid juhendades, neile hingesoojust jagades soojeneb ka Teie hingekamin. Alustage psühhiaatrist. Kindlasti saate abi. Doktor Viimati muudetud: 20.07.2005
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
