Keskerakonna parim kevad

URMI REINDE,      27. aprill 2005


Intervjuu Riigikogu Keskfraktsiooni esimehe VILJA SAVISAAREGA

Kas lõpuks on Keskfraktsioonile koitnud helgemad ajad?
Jah, kui mind aasta tagasi fraktsiooni juhtima valiti, olid meil tõesti rasked ajad. Fraktsioonis polnud tööõhkkonda ega üksmeelt, mille puudumine viis lõpuks kaheksa liikme eraldumiseni. Nad ju kinnitasid, et minu valimine sai neile viimaseks piisaks. Aga kuidas me saanuksime tookord valida Sven Mikseri, kes oli selleks hetkeks kaotanud usalduse?

Fraktsioon valis Su nüüd tagasi suhteliselt üksmeelselt.
Tagasivalimine läks tõesti rahulikumalt. Kahtlemata on parem töötada, kui su taga seisab fraktsiooni liikmete toetus. Aastaga oleme töörahu taastanud. Kuigi olime võrdlemisi väikesearvulises opositsioonis, saime anda oma parima. Esitasime pidevalt eelnõusid, koostasime palju arupärimisi, töötasime aktiivselt saalis, eelarve aruteludel pidasime vastu ööistungid, mille koalitsioon meile peale surus.
Meie esitatud eelnõud olid head, mida näitab see, et nii mõnigi kord liideti need valitsuse eelnõudele, mis tähendas ka meie töö jõudmist seadusesse. Fraktsioonis valitseb stabiilne, hea ja optimistlik meeleolu, eks kõik olid ka pahandustest ja negatiivsest stressist tüdinud.

Esimene fraktsiooni võit Sinu tagasivalimise järel tuli järgmisel päeval, kui Toomas Varek sai Riigikogu aseesimeheks.
Sellega ületati valitsuskriisi kulminatsioon, pärast seda algas selginemine. Koalitsiooni läbirääkimistel tugevdas selline edu kindlasti meie positsioone.

Nii head aega ei ole Keskerakonna ajaloos varem olnudki, mil enam-vähem ühe kuu jooksul toimus mitu edukat muutust – Riigikogu aseesimehe kohale lisaks sai Keskerakond võimule Tallinnas ja Toompeal, võttis vastu 8000. liikme ja taastas oma vahepeal langenud reitingu. Kas see kõik mõjutab kuidagi ka Keskfraktsiooni tööd ja eluolemist?
Meie töö ongi juba muutunud. Mõnikord mulle tundub, et pikka aega opositsioonis elanud inimestele, nagu me oleme, ei taha pärale jõuda, et meil pole enam vaja eelnõusid esitada ja valituse käest nõuda. Et ise olemegi nüüd valitsus ja peame oma asjad suutma ministeeriumide ja koalitsioonipartnerite abil ellu viia. Mitte suures saalis ei pea enam kangelaslikke jõupingutusi tegema, vaid oma ministritega otse asjad korda saama. Ja meie tegevus komisjonides muutub tähtsamaks.

Mõni ütleb, et mis viga võimul olla, las opositsioon rabeleb.
Minu osa ja vastutus Riigikogu saalis on valitsusse minekuga pigem tõusnud. Nüüd tuleb tagada valitsuse püsimine. Minu asi on valitsuse eelnõudele hääled taha saada. Valitsus ei saa töötada, kui parlament ei toeta. Seda nägime eelmises koalitsioonis küll ja küll.

Kui ministreid valiti, paistis, et Keskfraktsioon jääb ilma rohkematest liikmetest, kui välja tuli. Meedias mainiti ka Vareku, Eesmaa, Seppiku ja Sinu nime. Lõpuks läks ministrileivale ainult Reps.
Personaalia arutati läbi nii fraktsiooni sees kui erakonna juhatuses. Valida oli kogenumate tegijate ja huvitavamate leidude vahel.

Et Palmaru ja Aab võeti siis ministrite leiunurgast?
Ma mõtlen, et Mailis Reps ja Edgar Savisaar on varasema ministrikogemusega ja nende puhul läks otsustamine kergemalt. Palmaru ega Laanet pole aga aktiivses poliitikas olnud, ja Aab on töötanud tõesti rohkem kohalikul tasandil. Kuid kõik nad tunnevad väga hästi oma teemat.
Laanetit soovitas Ain Seppik, kelle soovitused on alati usaldusväärsed. Laanet on hea spetsialist, kellel on juristi haridus nagu Seppikul endalgi. Igal juhul on Laanetil tavapolitseinikust laiem ilmavaade. Palmaru on aga minu arvates lihtsalt arukas ja kõrge intellektiga inimene.

Kostis ju viginat pingi lühiduse üle ...
See oli vaid vihje neile kaheksale, justkui Keskerakond ei saaks nendeta hakkama. Kui erakonnal on 8000 liiget ja 125 000 toetajat, siis ei tule kõne alla, et mõni ministrikoht tühjaks jääb. Ja ei ole meil ainult Vilja Savisaar või Edgar Savisaar, nagu tõestada on püütud.

Ütleb ju vanasõnagi, et lase kroonil minna, on kahel ruumi tulla. Kuid kuhu kadus ministrikandidaatide seast Enn Eesmaa?
Ta oli väga tõsine kandidaat välisministri kohale, kuid lõplikud positsioonid selgusid koalitsioonikõnelustel. Kuna ta ajas meil erakonnas välispoliitikat kõige tublimalt, oleks loogiline tema jõudmine Riigikogu väliskomisjoni esimeheks, kust eelmisel nädalal kutsuti tagasi Marko Mihkelson.

Mis Sa arvad, millest on tulnud Keskerakonna praegune edu, kui eelmisel aastal tegeles vaata et terve riik erakonna matustega?
Jäime põhimõtetele kindlaks. Ajasime oma poliitikat. Tegelesime järelkasvuga. Töötasime valijatega iga päev. Me ei nuusuta tuule suunda ega keera nina sinnapoole, kus kasulikum. Tagasilöögid, mis tulid suuremas osas erakonnakaaslastelt, suutsime ületada.
Oleksime ka praegust koalitsioonilepet suutnud rohkem joonistada Keskerakonna-näoliseks, kui meid olnuks 28 ja mitte 20. Tunnistame, et kõige rohkem on eelmise aasta sündmustega kannatanud ju meie valijad. See võlg tuleb meil tasuda.

Küsis

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)