Nagu paradiisis

Koidula Kurg,      11. august 2004


Vaevalt sai suur õnne- ja rõõmupäev, paljudele leinapäev, 1. mai mööduda, kui hinnad hakkasid kõrgemale tõusma. Peagi on need nii kõrgel, et suurliidu väikese osariigi tavaline elanik ei küünigi nendeni. Pensionäridest ja töötutest rääkimata. Nüüd on siis euroliidu pooldajail see kauaigatsetud paradiis käes. Kõik laabub nagu lepase reega. Ei ole vaja muret tunda homse päeva pärast. Küll abi tuleb. Kuid kelle arvelt, kas selle peale on ka mõeldud. Meie ühiskonna arusaam kisub sinnapoole, et endal ei ole vaja midagi teha, kõik tuleb iseenesest. Varem liitunud riigid ei rõõmusta eriti uustulnukate üle, sest vaeseid tuleb üha juurde. Kui palju aga vahepeal seda mammonat enne abivajajani jõudmist ei tea kuhu ära kaob?
Euroskeptikuid on ikka kujutatud kui lolle, kui nad võtavad asju nii, nagu need tegelikult on. Reaalne elu on teistsugune, kui seda ette kujutab mõni noor elukogemusteta tuulepea. Oleme jõudnud sinna tagasi, kus olime – jälle liidus, kes teab kui pikaks ajaks. Iseseisvus oli nagu unenägu. Võib-olla jõuab nüüd tegelikkus meie kaaskodanikele pärale või on juba hilja.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)