Tööandjad ei näe tööinimest

Aastaiks 2011-2015 mõeldud manifestist tööturgu, maksundust, haridust ja eriti sotsiaalkaitset käsitlevaid ettepanekuid lugedes võib selgelt näha, et autoritel puudus oma ideid kirja pannes igasugune empaatiavõime. Nende ettepanekute  rakendumisel väheneks tavakodanike sotsiaalne julgeolek ning töövõtjatele laotaks õlgadele senisest suurem maksukoorem. See omakorda tähendaks tööinimeste veelgi suuremat väljarännet Eestist.

„Nüüd, kus kriis hakkab läbi saama, on majanduskasv meie suurimaks eesmärgiks," väitis Kriis. Seega soovivad ettevõtjad jätkata sama poliitikat, mis alles hiljuti andis Eestile suuri tagasilööke ning mille „vilju" tuleb maitsta veel pikki aastaid. On kahju, et paljudel Eesti ettevõtjatel siiani puudub sotsiaalne silmaring, võime näha otseseid seoseid majanduse ja ülejäänud elu-olu vahel. Selle asemel tormatakse endiselt, silmaklapid peas, üksnes õnnistatud majanduskasvu, tulu ja kasumi poole. Kes seda kõike peaks tagama, kui mitte inimmõistus ja inimkäed?

Manifestis soovitatakse tõsta pensioniiga 67 aastale. Nii Kriis kui ka Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi märkisid, et pensioniea tõstmine on hetkel kuum teema kogu vananeva rahvastikuga Euroopas. Kohati plaanitakse pensionilesaamist lükata kuni 70. eluaastani. "Euroopa vananeb, ja teisi rohtusid selle vastu ei ole," märkis Veskimägi. Kesknädalale ei ole teada, kas keegi on neid teisi rohtusid üldse otsinudki.

Manifesti peatükk, mis käsitleb riigihaldust ja majanduspoliitikat, väärib aga tunnustust. Selles rõhutatakse, et on vaja luua oluliselt paremad majandussuhted Venemaaga. Pakilisemad teemad Venemaaga, mis manifesteerijate arvates lahendada tuleks, on piirilepingu, topeltmaksustamise vältimise lepingu ja investeeringute kaitse lepingu küsimused. „Eesti ettevõtetele, kes seisavad välisriikides silmitsi takistustega teenuste vabale liikumisele, tuleks veelgi enam pakkuda tuge konsultatsioonide ja nõustamise näol," kirjutavad manifesti autorid.

INDREK VEISERIK

[fotoallkiri]  JAHIMEHED: Samal ajal kui Tarmo Kriis ja Enn Veskimägi jahivad uut majandustõusu, üritavad paljud eestimaalased kuidagi ots otsaga kokku tulla. Enamikku majanduskasvu hüvedest kipuvad aga jagama ikka needsamad „kütid". Riigikontroll leidis, et aastail 2004-2009 riigi jagatud üle seitsme miljardi krooni ettevõtlustoetusi ei ole aidanud parandada meie majanduse konkurentsivõimet tervikuna.

Jaga |