Nii kaastunnet kui ka heameelt laieneva lugejaskonna pärast

A. Särg,      18. oktoober 2006


Südamlik kaastunne nendele, kes ikka veel pole üle saanud ühekordsest shokist presidendivalimiste eel oma postkasti tellimata tulnud Kesknädala pärast! Mulle tuuakse kõikvõimalikku rämpspostiks peetavat iga päev, ja ikka olen elus!
Rohkem kui rämpspost, teeb mulle muret see, mis on juhtunud meie eesti rahvaga, et üks inimrühm, kelle hinge ja südamesse on tekkinud või tekitatud kohutav viha ja kurjus, paiskas alandavaid ja teotavaid väljendeid meie demokraatliku riigi presidendi pihta. Nende alatute „kuldsuude" kohta võib öelda, et neil on igasugune au- ja häbitunne kadunud. Aga järsku tuleneb nende viha sellest, et Arnold Rüütel läks viisteist aastat tagasi Moskvasse Eestile vabadust tooma, riskides oma elu ja tervisega? Kes võiks vihkajate südamesse näha? Üks üliinimeseks tõstetu redutas sel ajal Soomes, sest tema elu maksis palju, Rüütli oma ei sentigi.
Nüüd võib, kummaline küll, isegi heameelt tunda, et Rüütel enam ei saanud selliselt „demokraatlikkust" ilmutava riigi peaks. Soovime talle tugevat tervist ja rõõmurohkeid päevi – meie südamesse jääb ta kui ausa ja tubli eestlase musternäide.
Praeguselt presidendilt tahaks aga küsida: „Kas Teil, kui kõrge kultuuriga riikides sündinul, elanul ja kõrgharidust saanul, ei tulnudki mõttesse omalt poolt pidurdada president Rüütli vastu suunatud inetusi?"

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)