Eestlastele on vaimulikke hingeharijatena väga vaja

Olen tahtnud kutsuda oma laupäevasesse autorisaatesse Marta Raadios vestluskaaslaseks ka kirikuõpetajaid. Tunnen mitut avara silmaringiga vaimulikku, kes oma ülesannetega hästi hakkama saavad.

Poliitilised pastorid?

Paraku käskis sisetunne mõnegi neist valikust kõrvale jätta, põhjuseks kuulumine mõnda erakonda. See võib tunduda ju silmakirjalik, et ma ise Keskerakonna liikmena taunin erakonda kuulumist.  Olen poliitiliselt aktiivne inimene ja pooldan teistegi puhul enda otsest parteilist määratlemist. Samas leian, et mõnegi elukutse puhul on vajalik erakondlikkusest hoiduda. Minu arvates on selline ka vaimulikuamet. 

Seega otsustasin saatekülaliseks paluda erakonnavaba vaimuliku, EELK Rõuge koguduse õpetaja Mait Möldri. Mölder põhjendas ka oma eemalejäämist erakondlikkusest, märkides, et kui erakondade püüdlused ja eesmärgid mõnikord muutuvad, siis vaimulikud väärtused jäävad üldiselt püsima sajanditeks ja aastatuhandeteks.

Erakondlikul kirikuõpetajal hakkab poliitiline eelistus vaimulikutööd segama. Üldinimlike tõdede kuulutajast võib kergesti saada päevapoliitilise seisukoha, sageli populismi, propageerija.

Vaimulikud iseseisva Eesti rajajate seas

Iseseisva Eesti rajamiseks tarviliku vaimse pinnase loomiseks tegid kirikuõpetajad ära suure töö. Põlvamaa juurtega Jakob Hurt on seotud sinimustvalge lipu sünnilooga. Kolga-Jaani kirikuõpetajat Villem Reimani teame kui karskusaadete entusiastlikku levitajat. Laiuse kirikuõpetajast Johan Kõpust sai hiljem Tartu Ülikooli rektor ja EELK peapiiskop.

Poliitika ja usu kokkusulamisest aga on osatud hoiduda.

Juba 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ajal kuulutas luterlik kirik end riigivõimust sõltumatuks rahvakirikuks. Rahva psühholoogilistele ootustele vastav otsus tehti veel enne seda, kui Eesti iseseisvus välja kuulutatud  ja Vabadussõda võidetud oli.

Kiriku väärikas distantseerumine riigist ja pühendumine kõrgemate väärtuste teenimisele aitas Teise Maailmasõja eelses Eestis tugevasti kaasa austavale suhtumisele usuellu. Mõisteti kiriku võimalusi sisendada selliseid moraalinorme nagu ligimesearmastus, jumalakartlikkus, töökus, abivalmidus, austus vanemate vastu. Jumalas nähti sageli päästjat ja aitajat. Nii rõõmustas Jumala olemasolu üle ka Karin, Anton Hansen-Tammsaare „Tõe ja õiguse“ IV köite tegelane, kui kuulis ärimees Köögertali pankrotist ja sellest oma abikaasale Indrekule kuulutas.

Küllap aitas tõsine ja siiras usklikkus paljudel sõjakeerises inimeseks jääda, küüditatutena  kaugel maal vastu pidada, okupatsiooniajal igapäevarutiinis väärikalt toimetada.

Ka nõukogude võimu ajal oli märkimisväärsel osal eestlastest kombeks jumalateenistustel käia. Vähemalt jõulude ajal olid kirikud rahvast täis. Jah, see oli suurel määral protest ühiskonnakorra vastu, kuid mitte ainult – see oli ka tee leidmine hingelise elu juurde.

Taasiseisvunud Eestis on end kirikukogudustega sidunud silmatorkavalt vähe inimesi. Põhjuseks võib olla arusaam, et jumalat võib uskuda ka oma koduseinte vahel. Või ajapuudus – on ju võimalik kuulda usutõdesid ka interneti vahendusel. Need on arvestavad argumendid, miks kirikusse mitte minna.

Usun aga, et kirikud muutuksid märksa rahvarohkemaks, kui kirikuõpetajad usutarkustele tuginedes sügavamalt hoolitseksid ühiskonna kõlbelisuse eest, aitaksid kristlike moraalikategooriate kaudu vahet teha õiglusel ja ebaõiglusel, innustaksid inimesi koguma jumalikku energiat  stressist ja depressioonist ülesaamiseks.

Jumal ei loonud kahte Aadamat

Piiblilegendi järgi vanajumal lõi Aadama ja tema küljeluust meisterdas Eeva. Kahte Aadamat või kahte Eevat ta ei loonud. Järelikult on kristlikus usutunnistuses väärtustatud perekonna alustugedena mees ja naine kui heteroseksuaalsed inimesed – laste sünnitajad, demograafilise elujõu kindlustajad.

Seda silmas pidades tulnuks Eesti vaimulikel veelgi jõudsamalt vastu seista kooseluseaduse kehtestamisele praeguse Reformierakonna ja SDE koalitsiooni eestvedamisel ja taganttõukamisel. Kirikuõpetajate jõulise ühisrinde tulemusel võinuks saada tugev ja otsustav jõud kooseluseaduse vastuvõtmise peatamisel.

Õnneks jätkus suuremal osal rahvast selgroogu näidata selle seaduse suhtes üles kriitikameelt ja skeptitsismi. Samuti ühinesid vastuolijatega mitu Eesti eri usuga kirikut. Kirikuõpetaja Mait Mölder ütles raadiosaates, et samasoolisi paare ta laulatama ei hakka. Ta põhjendab keeldumist oma usuliste vaadetega, mida ei saa teda rikkuma sundida. Üliliberaalne kooseluseadus  pärsib meie üliväikese rahva edasikestmist.

Homoseksuaale on leidunud igas ühiskonnas, suhtumine neisse on olnud erinev, sageli äärmuslik. Nende kooselu reguleerimine peresuhetena ja veel ka lastekasvatuseks õiguse andmine on siiski legaliseeritud genotsiid oma rahva vastu.

Hoidku Jumal, et me ei hakkaks vikerkaarelippu pidama sama pühaks kui sinimustvalget!

[esiletõste] Kirikud muutuksid rahvarohkemaks, kui kirikuõpetajad usutarkustele tuginedes sügavamalt hoolitseksid ühiskonna kõlbelisuse eest, aitaksid kristlike moraalikategooriate kaudu vahet teha õiglusel ja ebaõiglusel, innustaksid inimesi koguma jumalikku energiat stressist ja depressioonist ülesaamiseks.

TOOMAS PAUR, Keskerakonna Lõuna-Eesti koordinaator

[pildiallkiri]

Eelmisel nädalal EELK peapiiskopiks valitud URMAS VIILMA on astunud selgete sõnavõttudega välja loomuliku perekonna ja abielu kaitseks ning kritiseerinud kooseluseaduse läbisurumise püüdlusi. Septembris Postimees avaldas Viilma arvamusloo „Demokraatia nähtamatu rahvaga riigis“, kus ta kirjutas: „Paljud Eesti inimesed tunnevad, et nad on oma senist maailmapilti, veendumusi ja õigusruumi kaitstes muutunud nähtamatuks – neid ei kuulata ega nähta enam ning kõigele lisaks suletakse viha külvajateks sildistamise läbi nende suu. Meedia on samuti valinud selgelt ühe poole ja ei toeta täna enam sõnavabaduse realiseerimist nende poolt, kes soovivad arutelusse tuua tasakaalu. Teise arvamuse omajaid ei lubata enam areenile…“

Grupp „Kaitskem üheskoos perekonda“ leiab, et Viilma valituks osutumise üle võiksid kristlased rõõmu tunda. „Viilma selge liin ja eeskuju pereväärtuste kaitseks väljaastumisel jätkub ka EELK peapiiskopina tegutsedes. Soovime Urmas Viilmale uues ametis palju õnnistust, tahtekindlust, julgust ning vastupidavust!“ - kirjutab see grupp Facebookis.

Kn

Jaga |