Lossiplatsil võib sotsiaalministrilt aru pärida 100 000 pensionäri

MARIKA TUUS,      17. detsember 2003

Mahavaikitud sotsiaalkomisjoni istungist

"Pensioni tõstmine pole küsimus lahkusest, vaid võimalustest," kuulutas sotsiaalminister Marko Pomerants läinud nädalal sotsiaalkomisjoni lahtisel istungil Riigikogu valges saalis, mis toimus seeniorparlamendi - Pensionäride Ühenduse ja Pensionäride Liidu osavõtul. Selle vildaka lausega oligi konflikt üles kistud, sest kes meist ei teaks, et pensionifondi koguneb pea juba 1,8 miljardi suurune ülejääk, mistõttu annaks pensione tõsta juba jaanuarist. Teame ka, et pensione oleks saanud juba juulist rohkem tõsta kui sada krooni nn lepitusraha. Ent kahjuks lükati kevadel Keskfraktsiooni vastav ettepanek sahtlisse paremaid aegu ootama. Ka meie äsjane seadusemuudatus tõsta pensioni baasosa 100 krooni võrra jaanuarist kukutati läbi. Nii tuligi minister rahva ette valitsuse seisukohaga suurendada pensioni baasosa 50 krooni võrra esimesest aprillist, mis tähendaks aga seda, et järgmise aasta jooksul tõuseks pension 42-aastase tööstaazhi korral vaid 100 krooni. Kinnitavad ju ka poliitikud isegi, et euroliiduga ühinemise taustal saavad järgmist aastat iseloomustama hinnatõusud, tõusevad ju aktsiisid ja käibemaks, mis kokkuvõttes tähendab vaid 100-kroonise lisaraha puhul pensionäride senise toimetuleku langust. Ent kui Pomerants lisas, et teiseks pensionisambaks rahade kantimine pole vastuolus mitte ühegi seaduse ega ka põhiseadusega, ei pidanud eakate esindajad enam vastu.
Eesti Pensionäride Ühenduse esimees Sven Pärn: "Pensionide kasv keskmisse palka on pidevalt halvenenud. Nüüd siis pakute vaid 5% tõusu. 100-kroonist lisaraha suvel, mis läks riigile maksma vaid 300 000 krooni, võib võrrelda Raua kooli remondirahaga. Minister lubas meile suvel, et oktoobriks teeb valitsus valmis pensionide indekseerimise uue kontseptsiooni. Nüüd teatas aga Parts, et seda ei kavatsetagi teha. Kogu ühiskond elab palga järgi, reisitakse, käiakse teatris, süüakse jne. Meiegi oleme sama ühiskonna liikmed ja tahame tarbida samu väärtusi. Kuid Euroopa lihttöölise palk ei sobi meie pensionide aluseks, sest 300 000 tuhande inimese üle ei tohi otsustada1800 lihttöölist. Siin pole meie situatsioon Euroopa omaga lihtsalt võrreldav. Teise samba indekseerimine meie arvelt on suurim ülekohus. Minu poeg küll ei taha, et tema tulevast pensioniraha võetakse tema isa pensionist."
Eesti Pensionäride Liidu esimees Enn Kallikorm: "Rahast rääkides oleks valitsusele ehk kasulik teada, et vastavalt küsitlustele on loobunud 38% pensionäridest hambaravist, 48% sugulaste ja tuttavatega suhtlemisest ja 38% täisväärtuslikust toidust."
Seejärel said sõna Riigikogu erinevate fraktsioonide esindajad.
Rahvaliidu esindaja Jaanus Männik mainis muuhulgas, et pensioni suurus peaks olema suhtes keskmise, ja mitte lihttöölise palgaga. Et pensioni suurus peaks olema 40% keskmisest palgast. Samuti on ohtlik teise samba rahasid pööritada välisriikide börsidel. Tekib vaid küsimus, miks siis Rahvaliit oma häid mõtteid praeguses koalitsioonis ei teosta. See on sama, nagu Rahvaliit kirjutab kohalikes lehtedes, et nad toetavad kõigile võrdset vanemapalka, kuid saalis vajutavad vastupidisele klahvile ja peavad maha kõne diferentseeritud vanemapalga kasuks.
Isamaaliit Peeter Tulviste näol arvas, et pensionide baasosa on madal ja et ka teisele sambale peaks muu lahenduse leidma, ent kõik need probleemid laheneksid, kui me arutaksime neid probleeme rohkem.
Mõõdukate saadik Eiki Nestor toonitas, et valitsus peaks tooma äravõetud raha esimesse sambasse tagasi.
Keskfraktsiooni esindaja Marika Tuus: Võtsin sõna pisut pikemalt ja leidsin, et küsimus pole ju raha, vaid tahte puudumises pensione tõsta, nagu see parempoliitikute puhul aastaid olnud on, ja nagu praegugi on "koosmeele valitsuse " prioriteediks toetada noori edukaid emasid, kes endaga ise hästi toime tulevad ja kes toetust ei vajaks. Kuid ühe riigi kultuuritaset näitab ikka selle suhtumine elatanud inimestesse ja abivajajatesse. Mainisin, et Keskfraktsiooni jutt pensionide tõstmisest ei ole mingi populism, vaid et seda näitavad ka teod. Kui eelmise kolmikliidu esimesel valitsemisaastal tõusis pension ühe krooni võrra ja järgmisel aastal 11 krooni, siis eelmise 13 kuu jooksul, mil Keskerakond võimul oli, tõusid pensionid kokku 355 krooni võrra, mispeale osatas Eiki Nestor, et pensioni ei olevat tõstetud, vaid et see tõusis ise. Kogumispensionide kohta tõin välja Siim Kallase kuulsaks saanud ütlemise aastast 2000 otse Riigikogu stenogrammist võetuna: Keegi ei võta jõuga mingist sambast midagi ära, millele kellelgi teisel on mingi õigus." Mainisin, et ega pensionäridel muud üle ei jäägi kui kohtusse pöörduda, nagu seda ka plaanitakse, valitsus on ju oma sõna öelnud. Ainult, et siis läheks Euroopasse ikka sõnum küll - Eesti riik käib pensionäridega kohut! Seepärast kutsusin valitsust üles siiski mõistust kokku võtma ja pensionäridele inimväärset pensioni maksma rahast, mille nad ise on kogunud.
Reformierakondlane Rein Aidma ajas aga saalil harja täiesti punaseks, kui mainis, et pensione ei saa tõsta rohkem kui sada krooni juba ainuüksi sellepärast, et Eestit ähvardavat pidevalt Venemaa oht ning et seetõttu peame oma kaitsekulutustele järjest rohkem raha suunama. Samuti mainis ta: "Minu ema ütleb alati, et ta ei tahagi Eesti riigi käest pensioni saada, et maksku seda hoopis Venemaa."
Seepeale läks üleüldiseks sõjaks. Ministrilt nõuti aru, et kas tal pole piinlik oma ema ja isa arvelt iseendale pensioni koguda ja öeldi, et järgmisel korral tuleb ministril Toompea platsil juba sajale tuhandele pensionärile aru anda.

Kummaline, et nii mastaapset üritust ei pidanud vajalikuks valgustada ükski ajaleht. Telekanalitest oli ETV AK-s tuim lühiteade, Kanal 2 vaikis ja TV3-s näidati vaid lühilõiku. Küll kajastati sama päeva telesaadetes aga ulatuslikult riigikogulaste vererõhu mõõtmist. Ajakirjandusega on midagi küll päris viltu!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)