Tallinn jätkab munitsipaalmajade rajamist

Tallinnal on abivajajate eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku ligi 5000 korterit, lisaks üle 500 voodikoha sotsiaalmajutusüksustes. Veebruaris 2015 sai Mustamäel valmis arstide ja õdede maja, Lasnamäele kerkis ja saab augustiks valmis Õpetajate Kodu – selle hoone 75 korterit antakse üürile Tallinna koolieelsetes lasteasutustes, põhikoolides, gümnaasiumides, huvikoolides või kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele. Lähiaastatel on plaanis ehitada Maleva 18  kinnistule elamu vähekindlustatud isikutele ja eakatele, samuti on kavas rajada sotsiaal- ja munitsipaaleluruumi taotlejate jaoks elamud kinnistutele Vasara tn 7, 9, 12, 13 ja 14.

Munitsipaalkorterite rajamine sai alguse Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2002 otsusest nr 175, kus kinnitati Tallinna elamuehitusprogramm “5000 eluaset Tallinnasse”, mille peamine eesmärk oli sundüürnike probleemi lahendamine – linn tagas aastaks 2009 eluaseme umbkaudu 3500 sundüürnikule.

Tallinna teise elamuehitusprogrammi raames on ehitatud elamispindu noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele, arstidele ja õdedele.

Linnale vajalike töötajate ja noorte perede soodsa eluruumiga kindlustamine on kahtlemata kaasa aidanud, et nii mõnigi Soome-kolimise plaani pidanu on siiski kodumaale jäänud. Laiemalt võttes, see on oluline mitte üksnes pealinna, vaid kogu riigi arengule.

Väga paljudele käib turuhinnaga korteri üürimine üle jõu, rääkimata eluaseme soetamiseks pangalaenu võtmisest. Seetõttu peab munitsipaal- ja sotsiaalkorterite rajamine kindlasti jätkuma.

Tallinnal on eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku 53 tervikmaja, neist 34 tervikmaja kuulub linnale, ning koostöös erasektoriga on kasutusse võetud 10 tervikmaja Meelikul ja 9 tervikmaja Raadikul. Lisaks on Tallinn rajanud kuus sotsiaalmajutusüksust, kus on 510 voodikohta. Lisaks tervikmajadele kuulub linnale üle 400 üksikkorteri.

Nüüdseks on Tallinn panustanud elamuehitusse üle 60 miljoni euro. Riigipoolne toetus on seni olnud peaaegu olematu – varasemad valitsused ei ole munitsipaalkorterite rajamist oluliseks ja vajalikuks pidanud. Uue valitsuse suhtumine on tasapisi muutumas ning loodetavasti hakatakse avaliku sektori korterite rajamist ka riigieelarvest tõhusalt toetama.

Keskerakond on mõistnud abivajajatele soodsate üürikorterite rajamise vajalikkust. Olgu öeldud, et seda tehakse ka näiteks Helsingis ja Stockholmis, kusjuures seal moodustavad avaliku sektori rajatud korterelamud eluasemefondist märksa suurema osa – lausa viiendiku, ning need linnad saavad munitsipaalkorterite rajamiseks riigieelarvest kaalukat toetust.

Meenutagem, et Tallinn lahendas parempoolse valitsuse tekitatud sundüürnike probleemi, kusjuures riiklikult seda probleemi ei tunnistatud ja lahendust välja ei pakutud. Olgugi et sundüürnikud jäid ilma oma eluaseme erastamise võimalusest, said nad linnalt soodsa üüripinna ning vabanesid seeläbi väljatõstmise hirmust.

KESKMÕTE: Uue valitsuse suhtumine on tasapisi muutumas ning loodetavasti hakatakse avaliku sektori korterite rajamist ka riigieelarvest tõhusalt toetama.

EHA VÕRK, Tallinna abilinnapea

Jaga |