Oktoobrirevolutsioon osteti keiser Wilhelmilt

Heldur Jõgioja,      15. november 2006


Venemaa oli peaaegu tuhat aastat olnud kõigile vallutajatele takistuseks. Tegemist oli kolossaalse jõuga, mis tõkestas Jaapani, Hiina, Türgi, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Rootsi, Austria-Ungari ja isegi USA ekspansiooniplaane Euraasias. Ükskõik, kas Venemaa kaotas või võitis, polnud väljakurnatud vaenlastel enam mingit tahtmist uuesti õnne proovida. Erandi moodustas vaid Saksamaa.

Omaenda kestmajäämise hinnaga asuski Saksa keisririik Vene keisririiki hävitama tolle alamate abil, kes raha eest olid valmis välja töötama ja ellu viima Venemaa rahvaste orjastamise ja hävitamise koletuslikku plaani. Revolutsioonid, kodusõda, genotsiid oma rahva kallal, miljoneid tapnud kunstlik näljahäda, GULAG, usklike ja pühakodade hävitamine, kokkulepe Hitleriga ja kisklemine Euroopa jagamisel, mis kõik ühtekokku nõudis ligi 100 miljonit ohvrit, sealhulgas 60 miljonit inimelu Venemaalt, olid vaid järelmängud banaalsele eelmängule, kus end marksistideks moondanud ahned riigireeturid pumpasid Saksa keisririigilt miljardeid riigimarku ning patrasid võimule tulles võrdsusest, vendlusest ja sõprusest.
Esimestena said otsa sajad tuhanded surnukspiinatud kirikuteenrid ja Venemaa riigikaitse uhkus – ohvitserid. Kui lugeda üles, millisel sadistlikul moel neid hulgimõrvati, saab kujutlusvõime otsa. Näiteks: mis on kunstkaheksajalg? See oli neli okastraadiga kokku seotud poolelusat ohvitseri, keda Odessas massiliselt Musta merre uputati. Ka surnuksgaasitamisauto (dushegubka) leiutati samas „firmas".
Ajaloost on teada, et Venemaal pole liitlasi peale oma rahva. Ometi sõdis Teises maailmasõjas üle miljoni slaavlase Saksa mundris, oli isegi kaks vene SS-diviisi. Venemaa aluseks oli õigeusu kirik, kuid ometi kütsid sellesama maa kodanikud ikoonidega ahje ja purustasid pühakodasid dünamiidiga.

Kes oli Parvus?

Millal algas Venemaa hävitamine ja kes olid võtmekujud? Üks paljudest dokumentaalallikatest, millest nendele küsimustele vastuse saab, on 2000. a. ilmunud Saksa ajaloolase Elisabeth Hereshi "Parvuse saladokumendid", alapealkirjaga "Ostetud revolutsioon" (e. k. 2006). Lisaks ka Vladimir Bushini "Reetmine – teame kõiki nimepidi", Igor Bunitshi "Partei kuld" ja kümned venekeelsed uurimused, kus võib näha ka Lenini allkirju miljonite markade saamise kohta.
Aleksandr Parvuse õige nimi oli Lazar Izrailjevitsh Helphant, kuid nimesid oli tal teisigi: Rozenstein, Gelfond, Unus jt. Sündis Minski lähedal, õppis Shveitsis majandust, unistas tohutust rahast ja võimsast revolutsioonist, mis selle talle tooks.
Parvus tegutses Türgi valitsuse majandusnõunikuna, kui 7. jaanuaril 1915 külastas Konstantinoopolis Saksamaa suursaadikut Türgis ja pakkus end Venemaa hävitajaks. Ta polnud eriti ahne – küsis vaid miljard marka. Venemaa purustamiseks leidis ta aga õige mehe – Uljanov-Lenini, kes välismaal elades rõõmustas kodumaa inimkaotuste üle, sest see võimaldas külvata meeleheidet ja kaost, millest annaks vormida revolutsiooni. Parvus teatas talle: revolutsiooni saab teha vaid rahaga, sest raha on võim, ja seda on nõus andma Saksa keisririik. Või eelistaks Lenin Koba meetodil hangitud raha – inimohvrite hinnaga Venemaa pankadest röövitud kulda? Leninil polnud Nikolai II onupoja Wilhelm II rahade vastu midagi, sest raha ei haise.
Loonud oma majandusimpeeriumi keskusega Kopenhaagenis, käivitas Parvus tõsise töö leninlaste rahastamiseks. Vene riigi lammutamist alustati Poola, Ukraina, Soome ja Baltikumi rahvuslaste ülesässitamisest – neile lubatakse iseseisvust. Selleski Lenin valetas kõigile – vastvabanenud riikidele aeti kallale punaväed.
Plommitud rongi saatmine Saksa luure poolt koos Lenini ja tulevaste võimuritega Venemaale oli eelmängu viimane vaatus. Saksamaale olid ära lubatud suured Venemaa alad ja need Leninilt pärast Bresti rahu ka saadi. Soome pidi eralduma Saksa sõjalise abiga, et troonile saaks keiser Wilhelmi väimees Friedrich Karl.
„Proletariaadijuht"Leninile oli Saksa kodakondsuse omandanud Parvus Venemaa sellise lõhkumise välja käinud oma rahakulleri Aleksander Kesküla kaudu juba 1915. aastal. Kui algselt saadud 24 miljonile kuldrublale lisandus veel kümneid miljoneid Saksa marku, võis asuda lubatu täitmisele.
Küünik Lenin kinnitas 20. detsembril 1918, et pole kunagi teinudki saladust Saksamaalt rahade saamisest. „Need kindlustasid meie võidu siin ja toovad võidu ka Saksamaal," lisas ta Venemaad valitsema saanult.
Tagajärjeks oligi rahastaja enda krahh. Saatuse iroonia: Saksamaalt saadud rahaga tehti revolutsioon ka Saksamaal endal. Oleks troonilt tõugatud Wilhelm vaid aimanud, millise õuduskaskaadi ta Vene keisririigi vastaseid rahastades Saksamaal valla päästab! Järgnesidki Hitleri võimuletulek, juutide hävitamine, II Maailmasõda ja Saksamaa põrmustamine. Moraalselt pole sakslased sellest kõigest tänini üle saanud.

„Revolutsiooniäri" lõpp

Saksamaa käitus Parvuse ja Leniniga nagu ikka oma töö teinud reetureid koheldakse – Peterburi peale liikusid varsti Saksa väed, Parvus aga heideti olematusse.
Venemaal alanud kodusõjas sai Lenin hakkama veel ühe koletusliku teoga. Ta vabastas 200 000 saksa-austria sõjavangi, relvastas nad ja saatis vene valgete vastu rindele. Sakslased olid juba bolshevike soovil purustanud kahuritest Kremlit, kus kadetid püüdsid vastupanu osutada. Nüüd kaitsesid sakslased Pulkovo kõrgustikke, kust ei saanud läbi ei Loodearmee koos teda toetanud Eesti vägedega ega Krasnovi kasakad.
Seega sai ja jäi Lenin võimule mitte ainult tänu Saksa rahadele, vaid ka sõttakistud saksa vangide elu hinnaga. Neile oli kodumaale pääs võimalik vaid punaste võidu korral.
Lenin katkestas sidemed Parvusega, kes talle Saksamaalt revolutsiooni oli ostnud, ega andnud talle Venemaal mingit ametit, kuigi too kunagisel kodumaal valitsemisest väga unistas. Parvus suri pururikka mehena veidi pärast Leninit 1924. aastal ajurabandusse.
Ilma Parvuseta poleks kindlasti olnud 100 miljonit ohvrit, stalinismi ega ka ilmselt Hitleri võimulolekut. Usutavasti oleks ära jäänud ka Euroopa suurim tragöödia – juudi rahva kannatuste rada.




Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (18)