Euroopa saab olla Armeeniale valguseks tunneliotsas

SIIRI OVIIR,      28. juuni 2006


6. OSA

Üleminekuaja probleemid on sarnased

Armeenia ja maailma ning Armeenia ja Euroopa suhete taustal peatuksime ülevaatlikult ka Eesti-Armeenia suhetel.
Üldistatult võiks iseloomustada, et Armeenia seisab oma praegusel arenguperioodil silmitsi paljude samalaadsete probleemidega, mis vaevasid Eestit 1990-ndate aastate esimesel poolel. Nende hulka kuuluvad majanduse ümberorienteerumine turumajandusele ja sellega kaasnevad ulatuslikud erastamisprotsessid, võitlus varimajanduse vastu, sotsiaalvaldkonna (taas)ülesehitamine, sisejulgeoleku tagamine, võimuinstitutsioonide reformimine jms. Eesti ja Armeenia head suhted on küllaltki stabiilsed, ehkki võiksid olla senisest palju tihedamad.
Diplomaatilised suhted sõlmisid Eesti ja Armeenia juba 1992. aasta 23. augustil, kuid Armeenia suursaadik Eestis resideerib seniajani Varssavis ja Eesti suursaadik Armeenias omakorda asub Ateenas. Mõlemas riigis ollakse kohapeal vastastikku esindatud aukonsulite tasemel.

Majandussuhted võiksid tiheneda

Armeeniaga on Eestil sõlmitud siseministeeriumide koostöö kokkulepe (jõustus 24.04.1992), välisministeeriumide vaheline koostööprotokoll (jõustus 09.10.2001), lennutranspordi leping (jõustus 09.10.2001), tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 23.01.2003) ja kultuuriministeeriumide vaheline kultuurikoostöö kokkulepe (jõustus 10.06.2005).
Eesti–Armeenia kaubandussuhted peaksid senisest palju tihedamaks muutuma. Näiteks põhiekspordi mahult oli Armeenia 2004. aastal Eestile suuruselt 80. kaubanduspartner, põhiimpordi alusel aga asus Armeenia 2004. aastal riikide järjestuses meie suhtes alles 103. kohal.

Ajalooliselt head kultuurikontaktid

Geograafilisele kaugusele vaatamata on märkimisväärselt head olnud meie kultuurisuhted. Viljakas on olnud Tartu ülikooli ja Jerevani ülikooli koostöö. Möödunud sajandil trükiti näiteks Tartus armeeniakeelseid raamatuid. 1830-1836 õppisid Tartus uue armeenia kirjanduse ja kirjakeele rajajaks peetav Hatshatur Abovjan, samuti üks armeenia rahvavalgustusliikumise juhte Stephanos Nazarjan. 19. sajandil said Tartus haridust tuntud armeenia poeedid Gevorg Barhudarjan, Rafael Patkanjan ja Gevorg Dodohjan, samuti tunnustatud arstid Mikael Minrimanjan ja Grigori Mednikjan. 20. sajandi algul tegutsesid Tartus mitmed armeenia üliõpilasühingud.
Eestis elab praegu ligikaudu 2000 armeenlast, keda liidab Armeenia Rahvusühing. Ühingu eesmärk on suunata kõikide Eestis tegutsevate armeenia ühenduste ja seltside tegevust. Neist esimene, Armeenia Kultuuriselts, asutati Tallinnas juba 1988. aastal. 4. märtsil 1999 avati Armeenia Rahvusühingu algatusel Tallinnas Kuninga tänavas armeenia kultuurikeskus, 1994. aastal loodi Eesti Armeenia Apostliku Kiriku Püha Gregoriuse kogudus.
Rahvusühingu tegevusseasumisest peale on Tallinnas toimunud mitmeid armeenia kogukonna korraldatud armeenia kunstnike näitusi. Nendes on osalenud ka Eestis elav armeenia päritolu kunstnik Rafael Arutjunjan.

Eesti aitab koolitada Armeenia riigiametnikke

Arengukoostöö raames on Eesti välisministeeriumi eestvõttel korraldatud Armeenia riigiametnikele mitmeid koolitusi. Näiteks 2001. oktoobris toimus koostöös teede- ja sideministeeriumiga informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia koolitus, mille käigus tutvusid Armeenia ametnikud Eesti riigiametite ja kolmanda sektori infotehnoloogia alase tööga. 2002. aasta juunis korraldas välisministeerium koos sotsiaalministeeriumiga Armeenia riigiametnikele Eesti tervishoiu- ja tervisekindlustussüsteemi reforme tutvustava seminari. 2003. aasta septembris leidis e-valitsemise akadeemia raames aset Armeenia riigiametnike koolitus "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhtimine avalikus sektoris", milles osales 15 erineva ametkonna esindajat. 2003. aastal käivitus Eesti päästeameti projekt "Armeenia kodanikukaitsesüsteemi arendamine".

Järgneb



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)