Korrakaitseametniku õigustest ja kohustustest

LEO GLÜCKMANN,      15. veebruar 2006


Riigi ja kohaliku omavalitsuse süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ja nende staatus on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ja teistes õigusnormides. Staatuse sätestamisel reguleeritakse süsteemi elementide juriidiline laad, pädevus ning struktuur. Pädevus sisaldab: ülesanded (funktsiooni), õigused, kohustused ja vastutuse. Funktsioon näitab institutsiooni põhiülesannet, milleks teda on vaja, mis eesmärgil ta tegutseb. Korrakaitseüksuse suhtes kehtiv Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) kehtestas nimetatud ülesanded (funktsioonid), aga kehtestamata jäid kohustused ja õigused. Nende puudumine takistab oluliselt määratud ülesannete täitmist.
Seetõttu on tehtud ettepanek täiendada nimetatud seadus vastavate kohustustega ja õigustega, mis antakse kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksusele.
Poliitiliselt osutus arusaamatuks paragrahv, mis sätestab korrakaitseametniku õigused.

§ 53. Korrakaitseametniku õigused
Korrakaitseametnikul on teenistusülesannete täitmisel õigus:
1) nõuda isikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist;
2) kontrollida tööülesannete täitmisel korrakaitseametnikule antud pädevuse piires avastatud väärteo toimepannud isiku isikut tõendavaid dokumente ning ohutuse tagamiseks teostada kohapeal tema suhtes turvakontrolli ning toimetada teda ametiruumi väärteomenetluse toimingute läbiviimiseks;
3) menetleda valla- või linnavalitsuse volitusel nende menetlemispädevusse antud väärtegusid

Eelnõu seletuskirjast:
Eelnõu § 1 punktis 2 toodud KOKSi täiendamine võimaldab korrakaitseüksusel ja korrakaitseametnikul täita järelevalve ülesannet, kuna kehtestab vastavad õigused, mida ei ole neil praegu olemas ja mis takistab oluliselt määratud teenistuskohustuste täitmist, kuna tegelikult on väärteomenetlusele eelnev (tegevus, mida on vaja teostada enne väärteomenetluse alustamist) tegevus selle puhul võimatu.

Nimetatud järelevalve toimub avalikes kohtades linna tänavatel, kus linna eeskirjad ja riigi seadused nõuavad vastavate käitumisreeglite täitmist. Väärteomenetluse seadustik sätestab väärteomenetluse teostamise nõuded. Nimetatud juhul on aga tegemist rikkumise toimepanemisega ja väärteomenetlust selle kohta ei ole veel alustatud. Seetõttu antakse õigus nõuda isikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist, kontrollida väärteo toimepannud isiku isikut tõendavaid dokumente ning ohutuse tagamiseks teostada kohapeal tema turvakontroll ning toimetada teda ametiruumi väärteomenetluse toimingute läbiviimiseks.
Turvakontrolli teostamise õigus tagab korrakaitseametniku ohutuse avalikes kohtades ja rikkuja toimetamisel ametiruumi ja kindlustab tema enda, toimetatava ja kolmandate isikute turvalisuse. (Eriti arvestades asjaolu, et korrakaitseametnikul puuduvad erivahendid enda ja kolmandate isikute kaitseks.) Korrakaitseüksuse pädevusse kuulub järelevalve alkoholiseaduse mõnede paragrahvide üle ja väärteomenetluse teostamise kohustus. Alkoholijoobes isik on agressiivne ja ei soovi alluda korraldustele. Temal võivad olla kaasas esemed, mis on ohtlikud nende kasutamisel ja mille kasutamine tema poolt seab ohtu korrakaitseametniku, kolmandate isikute ja tema enda elu. Turvakontrolli teostamine (mis ei ole isiku läbivaatus ega ka läbiotsimine) võimaldab kontrollida nimetatud esemete olemasolu ja annab võimaluse nõuda nimetatud isikutelt nende loovutamist. Siinjuures tuleb mainida, et korrakaitseametnikud kannavad vormiriietust ja on kohustatud reageerima toimuvatele õigusrikkumistele. Isikupuutumatus tuleneb Põhiseaduse § 20-st ja seega turvakontrolli teostamine võib olla üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seetõttu taotletakse korrakaitseametnikule nimetatud õiguse andmist KOKS-is. Nimetatud isikute toimetamine ametiruumi väärteomenetluse toimingute läbiviimiseks on vajalik, kui isikul ei ole kaasas isikut tõendavat(-id) dokumenti(-e). Näiteks, teostades järelevalvet linna koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmise üle, on avastatud koeraomanik, kes viibib avalikus kohas oma koeraga ja viimane ei ole jalutusrihma otsas või ei täida koeraomanik muid eeskirjas ettenähtud kohustusi. Kui koeraomanikul ei ole kaasas isikut tõendavat dokumenti, tuleb teda isiku kindlakstegemiseks ja ülekuulamiseks menetlusaluse isikuna toimetada korrakaitseüksuse ametiruumi seaduses ettenähtud menetlustoimingu teostamiseks. Nimetatud toiminguga saab õiguserikkuja suhtes alustada väärteomenetlust, mis parandab oluliselt seaduses või eeskirjas ettenähtud nõuete täitmist ning elanikkonna seaduskuulekust ja tagab oluliselt suurema turvalisuse ja inimsõbraliku elukeskkonna linnas viibivale isikule.
Ametiruumi toimetamine ei ole isikute kinnipidamine. See on õigus paluda rikkujat sõita korrakaitseüksuse sõidukil korrakaitseüksuse ametiruumi ( meil on ametiruumid kõikides linnaosades peale Nõmme ). Juhul kui isik keeldub – sundtoimetamist ei saa olla, kuna puudub õigus isikute kinnipidamiseks (meie ei soovi nimetatud õigust).
Peab aru saama, et ametniku nõue peab olema seaduslik (vastavas seaduses peab nimetatud õigus olema kirjas). See on Riigikohtu seisukoht, mis on leidnud selgitust mitmes Riigikohtu lahendis.
Meie eelnõu ei räägi munitsipaalpolitseist, kuna KOKS näeb ette korrakaitseüksuse.
Nimetatud õiguste andmine on vajalikud seoses patrulliteenistuse sisseviimisega.
Vormiriietuses linnaametnikud ei saa jätta reageerimata nende silme all toimuvatele õiguserikkumistele.
Vastukaja eelnõule on tinginud juriidiliste teadmiste puudumise või nende sihiliku moonutamise tõttu.
Antud olukorras, lugedes Tallinna linnalehes Põhja politseiprefekti Raivo Küüdi seisukohta ülaltoodud probleemistiku kohta, jääb arusaamatuks tema väide, et kõik need korrakaitseametniku õigused antakse talle koos väärteomenetluse õiguse andmisega. Ilmselt on Raivo Küüt pikaajalise politseijuhi praktikas ära unustanud politseitöö allastmete igapäevatöö probleemid.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)