Eestlased - euroliidu kodanikud

MART VIISITAMM,      03. märts 2004


13. juunil on meil kui Euroopa Liidu kodanikel esimest korda võimalus osaleda Euroopa Liidu otsustamisprotsessis Euroopa Parlamendi valimistel. Parlamendi liikmeid valitakse otse rahva poolt alates 1979. aastast, eelnevalt (1958-1979) valisid parlamendi liikmeid rahvusparlamendid.
Nimetus parlament seostab Euroopa Parlamenti meie Riigikoguga. Riigikogul kui tähtsaimal seadusandlikul organil - rahva kui suverääni esindajal -, on seadusandliku initsiatiivi õigus, kontroll täitevvõimu üle ning lõppastmes on Riigikogu rahva järel kõige tähtsam otsustaja riigis. Selline struktuur on üles ehitatud Eesti demokraatlikus põhiseaduses.
Kui lähtuda demokraatia definitsioonist - rahva võim, siis Euroopa Liidu puhul me demokraatiast rääkida ei saa. Rahvas teostab oma võimu Euroopas ainult Euroopa Parlamendi valimisega. Seega on Euroopa Parlament ainukene institutsioon, mis on rahva kui suverääni esindaja. Sellest tulenevalt peaks parlament olema olulisim institutsioon Euroopa Liidu hierarhilises struktuuris.
Tegelikult on asi hoopis pea peale pööratud. Kui Eesti Riigikogus võib ka üks liige algatada õigusakti (seadusandliku initsiatiivi õigus), siis Euroopa Parlamendil puudub õigusakti algatamise õigus üleüldse. See funktsiooni täitmise ainupädevus kuulub Euroopa Komisjonile. Veelgi üllatavam on see, et ka õigusakti vastuvõtmisel (legislatiivfunktsioon) ei oma parlament esmast rolli. Nimelt otsustab lõppastmes akti vastuvõtmise üle Euroopa Liidu Nõukogu ehk ministrite nõukogu, kuhu kuuluvad liikmesriikide erinevate valdkondade ministrid. Seega on paradoksaalne, et Euroopa Liidus täidavad seadusandliku funktsiooni liimesriikide täidesaatva võimu esindajad.
Euroopa Parlament siiski osaleb legislatiivfunktsiooni täitmisel. Kahel menetlusviisil - konsultatsiooni ja koostöö - on ministrite nõukogul võimalus akt vastu võtta ilma parlamendi nõusolekuta, koostöömenetluse puhul peab nõukogu otsus olema küll ühehäälne. Kaasotsustamismenetluse korral ei võimalik Euroopa Liidu õigusakti ilma parlamendi nõusolekuta vastu võtta.
Kui Riigikogul on oluline roll ka täidesaatva võimu üle, siis Euroopa Parlamendil piirdub see komisjoni ametisse nimetamise, komisjoni umbusaldamise, ärakuulamise ja erinevate uurimiskomisjoni moodustamisega. Erinevalt rahvusparlamendist ei anna ka Euroopa Parlament kohustuslikke suuniseid ja põhimõtted erinevates poliitika valdkondades, vaid seda teeb liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest koosnev Euroopa Ülemkogu.
Positiivse arenguna tuleb tunnistada Euroopa Parlamendi rolli olulist suurenemist Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Selle tõestuseks on tänapäeval nii parlamendi otsevalimine kui ka peamise menetlusvormina kaasotsustamise kasutamine, kus parlamendist möödaminek on võimatu. Arvestades, et Euroopa Parlament on ainuke rahva poolt valitud institutsioon Euroopas, tuleks parlamendi pädevust ja volitusi oluliselt suurendada, et valimistel saaks rahvas mõjutada protsesse Euroopas, valides erinevate poliitiliste parteide ja nende programmide vahel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)