HELLE KALDA: Säästame Eesti Posti raudteega tehtud vigadest!

01. märts 2006


Riigikogu majanduskomisjoni liikme Helle Kalda sõnul tuleb riigile kuuluvat aktsiaseltsi Eesti Post hoida samalaadsete vigade eest, mida riik on juba teinud Eesti Raudteega.

Riigikogus käib praegu tuline arutelu uue postiseaduse ümber. Koalitsioonis ei ole üksmeelt. Milles on põhiprobleem?

Keskerakond ja Rahvaliit, kelle seisukohti tugevalt toetab majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, seisavad kogu rahva eest. Paljud nende erakondade valijad elavad Eesti erinevates maapiirkondades. See osa meie rahvast väärib võrdset kohtlemist linnarahvaga.
See tähendab, et kui linnas maksab alla 50 grammi kaaluva kirja kättetoimetamine praegu 4 krooni 40 senti, siis maksab see ka maal 4 krooni ja 40 senti. Reformierakond seisab aga rohkem oma toetajate eest, kes näevad kõiges eelkõige kasumit. Kasumitaotlus nõuab aga postituru vabakslaskmist. Reformierakond peab Eesti Posti monopoliks ja – selge see, et tahab igasuguse monopoli vastu võidelda.

Kas on siis õige monopoli soodustada?

Monopoli tegevust majanduses ei saa alati halvaks pidada. Ma ei pea üldjuhul õigeks monopolile eriõiguste andmist. Keegi ei saa ju normaalseks lugeda monopoolset telefonifirmat või monopoolset leivatehast. Kuid riigi funktsionaalseks eksisteerimiseks strateegiliselt vajalikel majandusharudel, näiteks elektrienergeetika, raudtee ja ka post, mis on loomult rohkem sotsiaalse iseloomuga, võiks riik ikka silma peal hoida.
Üleriigilise postiteenuse tagamise puhul on sotsiaalselt tähtis, et ajaleht või kiri kõigepealt jõuaks iga eestimaalase postkasti. Majanduslikus mõttes on tähtis, et ta jõuaks sinna võimalikult soodsa hinnaga.
Reformierakonna ettekujutuse kohaselt maksaksime Tallinna-siseselt kirja saates oluliselt vähem kui näiteks Obinitsa või Häädemeestele saatmisel. Reformierakondlased peavad seda normaalseks, sest see oleks tõepoolest, nagu öeldakse, asja õige hind. Ka tellitud ajakirjandus jõuaks siis maale kallimalt kui linnas. Kas Obinitsas või Häädemeestel postkontorit on, see Reformierakonda aga ei huvita.

Mis vanal postiseadusel on viga? Selles on ju seni kehtivad põhimõtted sees?

Praegune postiseadus lihtsalt ei toimi. Seda saab mitmeti tõlgendada, mistõttu on tekkinud hulgaliselt probleeme. Samuti on ta vastuolus Euroopa direktiividega. Peame kiiresti tegutsema, et mitte jälle trahve kaela saada.

Mida põhimõtteliselt uut toob uus postiseadus?

Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõus selgelt välja toodud universaalse postiteenuse finantseerimiseks ette nähtud kuni 50 grammi kaaluvate kirjade teenuse ainuõiguse andmine universaalteenuse osutajale. Ainuõigust saab kasutada loomulikult ainult üks teenusepakkuja. Praegu osutab üleriigilist teenust riigiaktsiaselts Eesti Post.

Kirjasaatmine on Eestis ju vähenenud. Inimesed ei postita enam kuigi palju kirjaümbrikke.

See arvamus pole päris õige. Inimesed ehk tõesti ei saada enam nii palju kui varem, rohkem helistatakse ja kasutatakse internetti. Kuid vaadake oma postkasti: te saate pidevalt arveid ja levinud on otsepostitus, s. o ilma aadressita posti kättetoimetamine.
Oleme uue postiseaduse eelnõus selgemalt välja toonud niisugused teenused nagu otsepostitus ja kullersaadetiste kohaletoimetamine. Universaalse postiteenuse osutajale on lisatud täiendavalt perioodiliste väljaannete edastamise kohustus. See tagaks tellitud ajalehe-ajakirja jõudmise iga maaelaniku postkasti kättesaadava hinnaga.
Keskerakond tahab, et iga inimene saaks kirja kätte ühetaolise hinnaga. Kui ikka ema läkitab maalt lapsele kirja või vastupidi, siis maksku see kiri sama palju kui kirjasaatmine suure linna piires.

Miks klammerdub Keskerakond nii väga riigi sekkumise nõudesse postiturul?

See on meie valijate huvides. Majandusminister Edgar Savisaare sõnul peab lihtkirjadel olema üle Eesti ühesugune ja mõistlik hind, mis tagab elanike võrdse kohtlemise. Seda rida on Keskerakond postiseaduse menetlusel kogu aeg ajanud. Minu arvates ei saa olla muud lahendust, kui tagada Eesti Postile kui rahvuslikule operaatorile finantsmajanduslik kindlus ja elujõulisus.
Siis saaksid inimesed üle terve Eesti vastuvõetava hinnaga kätte universaalse postiteenuse. Samuti jõuaksid maapiirkondadesse muud logistika-, finants- ja kaubandusteenused.

Eesti Post toimib – arved jõuavad ka praegu kenasti koju. Tavaline inimene ei saa arugi, milles on erakondade vaidluse iva?

Suuremates linnades kannavad arveid ja lihtkirju laiali alternatiivsed operaatorid. Seda tehakse kullerteenuse või otsepostituse nime all. Universaalse postiteenuse osutajal, kelleks täna on Eesti Post, jääb seega saamata tulu, millega katta maapiirkondades teenuste osutamisest tulenevat kahjumit. Selles ongi iva.
Kuid Eesti Post peab teenust osutama ühtse hinnaga üle kogu riigi. Seda nõuab seadus. Teised teenuseosutajad riisuvad koore, kuid Eesti Postile jäävad näpud. Näeme ju, kuidas üksteise järel panevad sidekontorid maal uksed kinni.
Uue postiseaduse põhimõte on: lihtkiri, pisipakid ja ajakirjandus jõudku igale poole ühe hinnaga. Muu jääb nagunii vabaks.

Kas Eestis on sel alal midagi põhimõtteliselt teisiti kui mujal Euroopas?

Jah, meil tahetakse Reformierakonna eestvõttel ülikiiresti liberaliseerida kõike, mis riigi oma. Raudtee me müüsime, ja mis me saime? Kuhu rongiga nüüd sõita saab? Lisaks teenuse puudumisele saime tervele riigile peavalu ja Euroopast ei saa me raudtee jaoks raha, sest Euroopa struktuurifondid ei toeta eraomandit.
Postituru uurimine ja ettevalmistused postiteenuste arendamiseks algasid Euroopa Liidus 1990. aastatel. Euroopa Nõukogu on oma resolutsiooniga ette näinud ühenduse postipoliitika põhisuunad, mis vormistati Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga juba 1997. aastal. See direktiiv ongi aluseks praegu menetletava postiseaduse ettevalmistamisel
Postituru uuringutes ja ühenduse postipoliitika väljatöötamisel lähtuti vanades liikmesriikides välja kujunenud olukorrast, tasemest ja arengusuundadest. Euroopa vana turumajandusega riigid ei ole oma postiteenuseturgu vabaks lasknud. Riigi sekkumist võimaldav direktiiv kehtib aga 2008. aastani See tähendab, et kõik liikmesriigid peavad lähiajal oma postiseadust uuendama.
Kuid riigi sekkumist võib veel pikendada. See ei ole keelatud. Sama tohib teha ka Eesti.

Kui palju erineb nn maakiri linnakirjast?

Lääne-Euroopa külad on võrreldavad Eesti väikelinnaga. Seal kipub kirja omahind olema odavam kui meil. Meil on ju väikesed külad ja asustus väga hajali. Eestis on maale adresseeritud kirja omahind keskmiselt kaheksa korda kõrgem kui linnas.
Eesti kirjaturg on ka väga väike – kirju ühe elaniku kohta on meil 5–8 korda vähem kui ühenduse vanades liikmesriikides. Ühele maakirjale tehtavad kulutused (kütus, töötasu jm) kasvavad, lähtudes kirjade vähesusest ja suurtest vahemaadest. Linnasisene kiri osutub märksa odavamaks.

Mis saab uues postiseaduses Eesti Posti konkurentidest, kelle eest seisab Reformierakond?

Alternatiivsed operaatorid osutavad kirjateenust ainult juriidilistele isikutele, kelle kirjasaatmismaht on suur ja jaotus toimub linnades. Kiiresti arenev telekommunikatsioon avardab jätkuvalt muid ja odavamaid võimalusi informatsiooni vahetamiseks.
Et Eesti kirjaturg on vana Euroopa omast sedavõrd erinev ja siin kirjade arv väheneb, jätaks Keskerakond alternatiivsetele kirjateenuse osutajatele geograafiliseks piirkonnaks kogu Eesti territooriumi. Oma võrgu puudumisel võivad nad kättetoimetamiseteenust osta näiteks Eesti Postilt.
Vastasel korral suureneksid ühiskonna kulutused kindlustamaks maal postiteeninduse jätkusuutlikust.
Võimalik, et oleks isegi vaja karmistada kullerteenuse tingimusi, et likvideerida olukord, kus kullerteenuse nime all toimetatakse linnades kätte arveid ja lihtkirju. Samuti võib saada reguleeritud kullerkirjatariif.
Tasakaalustatud postiseadus võimaldab hoida kirjatariifi mõistlikul tasemel, mis tagab vanematele inimestele ja maaelanikele taskukohase infovahetuse kirja teel. Samuti toetaks see muude postiteenuste kättesaadavust maal.

Küsis Urmi Reinde

SUURED KÜSIMUSED: Majanduse liberaliseerimine võib küll tore olla, aga kui pärast seda teenus kaob või muutub kümme korda kallimaks, oleks õigem liberaliseerida kas hiljem või see üldse ära jätta. Miks teised, pika turumajandusliku traditsiooniga Euroopa Liidu riigid ei ole kippunud oma majandust ülemäära vabaks laskma, vaid on mõelnud nii linnas kui ka maal elavatele inimestele?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)