Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Palun, vaba kassa!

OLEG SILJANOV,      10. juuli 2013

Juba mõni aeg tagasi sattusin lugema ühe Tallinna linnaosa koolide esseekonkursile „Kas Eesti või...?" laekunud töid. Selle teema puhul sai noorte kirjutistes põhiküsimuseks, kas nad näevad oma tulevikku Eestis või välismaal. Väga suur osa kirjutas, kuidas nad küll armastavad oma kodumaad, kuid pärast kooli lõpetamist lähevad välismaale õppima ning näevad oma edasist tulevikku just seal. „Mina tunnen ainult paari inimest, kes Eestist äraminekut ei kaalu," kirjutas üks gümnasist. Väljaränne ei ole enam pelk tahtmine otsida paremat tulevikku, vaid see on noorte seas popp. Leian, et selle trendi on põhjustanud noorte trots pühendada kogu oma elu kiirtoidurestoranis töötamisele, kus karjäärivõimalused piirduvadki sõnadega „Palun, vaba kassa!".
 


Eestis on tööturupoliitika selline, et liberaalse individualismi mudel surub kõigile peale ettevõtlust. Ettevõtluses on maksud madalad ja sotsiaaltoetused väikesed, mis pidavat inimesi motiveerima: kas alustada oma äriga või otsida kiiresti endale töökoht? See süsteem töötab edukalt näiteks USA-s, kus noor inimene alustab taksojuhina ning viie aasta pärast on tal oma taksofirma. Eestis on aga olukord teistsugune ning isegi kogenud ärimehed ütlevad, et juhul, kui sul on oma äri alustamiseks uus idee, siis pead leidma ka miljon eurot, et sellest ideest asja saaks. Meie reaalsus kipub olema selline, et kui alustad taksojuhina, siis vaatamata pingutustele oled viie aasta pärast ikka taksojuht; kui töötad kiirtoidurestoranis, hõikad viie aasta pärast endiselt: „Palun, vaba kassa!"


Üks minu hea tuttav sai küll Tallinna Ülikoolist magistrikraadi, kuid töötab hetkel suures kaubandusketis müüjana. Üks tuntud naispoliitik, kes on endine Riigikogu liige ja kel on doktorikraad, töötab kruiisilaeval koristajana. Koolilõpetajad unistavad saada tööd kiirtoidurestoranis.


Klienditeenindajate palk on väike, töötukassa toetused on veel väiksemad, ning tasuvat tööd on kogemusteta noortel raske leida. Hoolimata haridustasemest pelgavad paljud noored majandusliku ebakindluse tõttu oma pere loomist.


Kuidas siis garanteerida turvatunnet siin, Eestis? Senikaua kuni naaberriikides on võimalik sama töö eest saada kaks-kolm korda rohkem palka, on see väga keeruline. Noored lähevad Eestist ära, sest mujal on turvalisem peret luua - Soome „Kassa auki" maksab kaks korda rohkem ja alati maksab õigel ajal. Selline on reaalsus.


Eesti Töötukassa käitub tihti imelikult: seal pakutakse õpetajatele keevitajakoolitusi ning värskelt kõrghariduse saanud tudengile kiirtoidurestorani teenindaja tööd. Kui aga soovid tööd või täiendust oma erialal, siis saad vastuseks, et sellist töökohta pakkuda ei ole, ja ka koolitusi ei pakuta. Siinkohal võib tuua paralleeli õnge andmisest ja kala püüdmisest - Vabariigi Valitsus võtab noortelt ära õnge ning pakub püüda kala seal, kus kala pole. Meie liberaalse individualismi süsteem on selline, kus just need aktiivsed noored, kes peavad viima Eestit viie Euroopa rikkama riigi hulka, kas kolivad ära, seisavad arvel Töötukassas või hüüavad kiirtoidurestoranis „Palun, vaba kassa!".


OLEG SILJANOV, Keskerakonna noortekogu juhatuse liige




Viimati muudetud: 10.07.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail