Eesti prioriteedid Euroopa Liidus

25. jaanuar 2006


19. jaanuari istungil kinnitas valitsus Eesti prioriteedid Euroopa Liidus Austria eesistumisperioodil.
Suurem osa valitsuse järgmise poolaasta ELi eesmärkidest on suunatud Eesti ja Euroopa konkurentsivõime suurendamisele: Eesti soovib, et EL läheks kiiresti edasi teenuste turu avamisega.
Ühtlasi jätkab Eesti ettevalmistuste tegemist üleminekuks eurole ning toetab endiselt tööaja paindliku reguleerimise tagamist ELis. Valitsus kinnitas, et Eesti soovib investeeringuid soodustava ettevõtluskeskkonna säilitamist ning loodab saavutada Austria eesistumisperioodil ema- ja tütarühingute direktiivi täiendamise algatamist.
Eestile on oluline tulevikku vaatav ja kindlal alusel seisev Euroopa Liit. Järgmise poolaasta prioriteete kirjeldades märgib valitsus, et loodab Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimist Riigikogus sel poolaastal. Põhiseaduse lepingu ratifitseerimisega ütleb Eesti välja oma selge toetava seisukoha leppe kandvate väärtuste ja põhimõtete suhtes, kinnitab valitsus.
Teine ELi tulevikku mõjutav teema on laienemine. Eesti on veendunud laienemise toetaja. Valitsus märgib, et ELi liikmesus on parim võimalik motivaator reformiriikidele vajalike poliitiliste ja majanduslike reformide elluviimiseks.
Eesti sooviks on ELi naabruskonna, eriti Ukraina, Moldova ja Gruusia demokraatliku ja turumajandusliku arengu toetamine. Soovime, et sellel poolaastal lepitaks kokku ja hakataks ellu viima ambitsioonikaid tegevusplaane ning võetaks vastu naabruspoliitika rahastamisvahendit käsitlev määrus. Samuti soovime, et alustataks kõnelusi uue ELi-Ukraina täiustatud lepingu üle.
Eesti näeks hea meelega, et energiadialoog tõusetuks sel poolaastal ELi ja Venemaa suhete keskmesse. Valitsus toetab ka eesistuja plaani tõsisemalt tegelda ühise Euroopa energiapoliitika väljatöötamisega. Eesti huviks on energia varustuskindluse tagamine ja nende takistuste kõrvaldamine, mis puudutavad energiavõrgustike väljaarendamist ja piiriülest energiakaubandust.
Pärast kokkuleppe sõlmimist järgmise eelarveperspektiivi osas tuleb ELis nii sel kui järgmisel poolaastal pöörata tähelepanu ELi poliitikaid rakendavate programmide kiirele vastuvõtmisele. Siingi on Eesti eesmärgiks tagada selliste rakendusreeglite vastuvõtmine, mis soodustaksid meie osalemisvõimalusi ning aitaksid kaasa konkurentsivõime kasvule.
Eesti jätkab järgmisel poolaastal jõupingutusi kodanike liikumisvabaduse laiendamiseks, töötades edasi ühinemiseks Schengeni viisaruumiga.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)