Müüride maailm

GWYNNE DYER,      28. veebruar 2007


Kui öelda, et hea tara muudab ka naabrid heaks, siis üle praeguse maailma on veeremas enneolematu heanaaberlikkuse laine. Vanasti ehitati linnade ümber müürid, nüüd ümbritsetakse müüridega terveid maid.

Viimasena alustas müüri (vabandust, turvapiirde!) rajamist Tai kuningriik, teatades plaanist ehitada 75-kilomeetrine rajatis kõige läbipääsmatumatesse paikadesse. Bangkoki kinnitusel on eesmärgiks peatada terroristide sissevool Põhja-Malaisiast, kus elavad Lõuna-Tai provintside asukatega sama usku ja sama keelt kõnelevad inimesed. Kui sealne müürijupp ennast õigustab, kerkib turvasein varem või hiljem kogu riigipiiri ulatuses.

Enda kinnimüürimisele on asunud ka India (välja arvatud Himaalajas, kus mäed täidavad seda rolli tasuta). 3000-kilomeetrisele Pakistani piirile ehitatud barjäär on suuremas osas valmis, välja arvatud Kashmir, kus maastik raskendab kolmemeetriste topelttaradega ning nende vahel asuvate okastraattõkete ja miinidega rajatise tegemist. India ehitab praegu veelgi pikemat piiret (3300 kilomeetrit), et ära hoida illegaalset immigratsiooni Bangladeshist.

Kui India piirirajatised hoiavad eemal kutsumata sissetungijaid, siis Põhja-Koread ümbritsevad tõkked on mõeldud põhjakorealasi omal maal hoidma. Algselt olid Põhja- ja Lõuna-Korea vahelisse demilitariseeritud tsooni rajatud kindlustused ette nähtud takistama sõjaväge ja sabotööre. See tõke, mida praegu Hiina rajab oma piirile Põhja-Koreaga, on aga ettevaatusabinõu tohutu põgenikelaine vastu, mis võib Hiinat tabada Phönjani rezhiimi kokkuvarisemisel.

Suurem osa praegu maailmas kerkivatest piirimüüridest on mõeldud ära hoidma terroristlikke ründeid või tõkestama illegaalsete immigrantide sisseimbumist. Kuid on ka piirdeid, mida kasutatakse riikide poolt soovitavate piiride ühepoolseks määratlemiseks. See kehtib üle liivaluidete ja kivikülvide kulgeva 2700 kilomeetri kohta, mis traattõkete, miinide, radarite, laskepesade ja suurtükialuste abil lahutab 1975. aastal Maroko poolt annekteeritud Lääne-Saharat Alzheeriast.

Samasugune on müür, mida Iisrael teeb okupeeritud Jordani Läänekalda piirkonda. Iisraeli välispiir Egiptuse, Jordaania, Süüria ja Liibanoniga ning Gaza sektori ümber on pikka aega olnud mineeritud ja tarastatud. Läänekaldale tehtav piirirajatis ei järgi aga 1967. aasta vaherahujoont, vaid tungib paljudes kohtades sügavale palestiinlaste territooriumile, et jätta juudi asundusi Iisraeli poolele. See tara eraldab Läänekaldast täielikult ka (araablaste) Ida-Jeruusalemma.

Pakistan ehitab 1500-kilomeetrist tõket Afganistani piirile. Usbekistan on rajanud tõkke oma piirile Tadzhikistaniga. Araabia Ühendemiraadid rajavad piiret oma kokkupuutejoonele Omaaniga ja Kuveit tugevdab 215-kilomeetrist müüri Iraagi piiril.

Kõige muljetavaldavamad tõkked ümbritsevad siiski Saudi Araabiat. Saudide kuningriik on aastate jooksul vaikselt kulutanud 8,5 miljardit dollarit tarastamaks kogu oma hõredat piiri Jeemeniga. Praegune tähtsaim sellealane ettevõtmine on 900-kilomeetrise kõrgtehnoloogiliselt valvatava tõkke rajamine Iraagi piirile. „Kuni selgub, kas ja kuidas Iraak laguneb, peame olema valmis, et palju inimesi hakkab lõunapoole suunduma," ütles julgeolekuprojekti juht Nawaf Obaid. Uus piirirajatis sisaldab maasse kaevatud sensoreid, mis tuvastavad igasugust liikumist. Üles pannakse ka pimedas nägevad vaatluskaamerad ja kasutusele võetakse inimesi näo järgi ära tundvaid tarkvaraseadmeid. Suure tõenäosusega lisatakse kraavidele ja voolu all olevatele okastraattõketele automaatrelvad, mis tulistavad hoiatamata.

Võrdluseks võib tuua arutelu suhteliselt algelise tehnoloogiaga 3360-kilomeetrise turvatara rajamisest USA ja Mehhiko piirile tõkestamaks illegaalset immigratsiooni. Eeltoodu järel mõjub see nagu kauge mineviku süütu kaja. Euroopa Liidu mannetud katsed Aafrikast lähtuva illegaalse immigratsiooni piiramiseks (tarad Hispaania enklaavide ümber Ceutas ja Melillas Maroko rannikul, merepatrullid Kanaari saarte ümbruses) paistavad lihtsalt haledad. Aga need on ilmselt viimased vanad head päevad, vähemalt Euroopas.

Põhjus, miks USA on võimetu kontrollima oma piiri Mehhikoga, on poliitiline, mitte rahaline ega tehnoloogiline, sest võimsad sisemaised lobby-rühmad on tagamas dokumentideta Mehhiko tööjõu pidevat sissevoolu. Sellised töötegijad lepivad väga madala palgaga, sest nad on Ühendriikides illegaalselt. President Bush on nüüd saanud Kongressilt voli rajada Mehhiko piirile 1125-kilomeetrine turvatara, kuid ta hoidub sellest niikaua kuni vähegi saab, katsetades seni nn virtuaaltara.

Euroopa Liidus mingit samasugust lobby-rühma pole. Seega on ainult ajaküsimus, kuni ka Euroopa Liidu maismaapiiridele püstitatakse reaalsed tõkked, eriti piiridele Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Türgiga. Müüre kerkib üle terve maailma, ja enamik neist on rajatud pikaks ajaks, kui mitte igaveseks.

Londonis resideeruva kolumnisti Gwynne Dyer´i kommentaare avaldavad 45 maa ajalehed.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)