Mis on Baltimaades lahti?

ENN EESMAA,      31. oktoober 2007


Viimasel ajal on meil moodi läinud ühiskondlike koosluste ühtsust võrrelda musketäride ühtehoidmisega. Omamoodi kindlasti kena mõte, kuid ilmselt pole võrdlejad Dumas' suurromaani kõiki osi läbi lugenud. Kes on, mäletab hästi, et aastate veeredes tegutsesid, sageli aga koguni võitlesid neli kanget ja üllameelset mõõgameest nii kodu- kui ka välismaal eri leerides. D'Artagnan hoidis ühte Porthosega, Aramis ja Athos aga tegid koostööd võõrriigi ülikutega ning koguni võitlesid Prantsuse õukonnas eriliselt vihatud Cromwelli lipu all.

Eks Baltimaidki peeta omamoodi vääramatult kokku kuuluvateks „musketärideks" – peaaegu olematutest eeldustest oleme imelühikese ajaga tõusnud edukaiks ja paljukiidetud väikeriikideks.

Nüüd aga tundub, et kiire tõusuhoog on raugemas. Läti sööstis esimesena majandus-poliitilisse turbulentsi.

Kas USA mõjutab Läti poliitikuid?

Nii nagu meilgi on ka Lätis tulejoonel tipptegijad. Läti peaprokuratuuri käsul trahviti Seimi endist esimeest Indulis Emsist teadlike valetunnistuste andmise eest raske kuriteo eeluurimise käigus. Ridamisi lahkub valitsusest ministreid; isegi peaministri erakonnakaaslane välisminister Artis Pabriks loobus ametist. Äsjane omavalitsuste minister Aigars Shtokenbergs heideti koguni Rahvaparteist välja.

Tegemist pole kaugeltki vaid sisepoliitiliste pingetega. USA suursaadik Lätis Catherine Todd-Bailey on harrastanud emotsionaalseid kommentaare ja teravaid väljaütlemisi nii Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi vangistuse ja koduaresti kui ka Lätis korruptsiooni vastu võitlemise eest kuupalka saanud ja kuuldavasti Rahvaerakonna kahtlasevõitu rahastamisskeemid avastanud Aleksei Loskutovsi tagandamise puhul; tegelikult aga tõenäoliselt pigem peaminister Aigars Kalvitise katsete pärast haarata valitsusele senisest suurem võim julgeolekuteenistuste üle. Loomulikult võiks, ühelt poolt, seda diplomaadile mitte kõige kohasemat käitumist põhjendada sõbraliku riigi murega lähedase liitlasmaa ebademokraatliku arengu pärast. Samas aga pidas suursaadiku käitumist mõistetamatuks mitte üksnes suur osa lätlastest ning selle riigi poliitikuist, vaid ka tõeline rahvusvaheline tipptegija – endine USA esindaja NATO juures Bruce Jackson. Ka Läti hiljutine tervishoiuminister Gundars Berzinsh kinnitab, et USA on Läti poliitikuid korduvalt ja üsna jõuliselt mõjutanud.

Kas on see üliaktiivse suursaadiku soolo või ollakse Washingtonis mingite kõrvaliste jõudude poolt mõjutatud Läti arengukäikude pärast tõsiselt rahutud? Kes juhivad neid kõrvalisi jõude?

Ka Lätis korruptsiooniskandaalid

Läti siseminister Ivars Godmanis tunnistas, et uurijad on jälile jõudnud mõjuvõimsale kuritegelikule grupeeringule, mille liikmeiks on mitme tasandi eriteenistuste töötajad. Kes nende tegevust suunab ja rahastab? Ehk on tegemist koguni kahe suurriigi jõuprooviga mõjuvõimu pärast Lätimaal? Pole vist raske arvata, kes võiks olla teine suurriik. Seda enam, et Kalvitise peaministriks oleku ajal on jää Riia ja Moskva vahel mitte pelgalt hakanud liikuma, vaid kohati koguni sulamas. Sel nädalal toimub Aigars Kalvitise visiit Washingtoni.

Sageli on viimaste sündmuste ajal Lätis meenutatud ka Leedu venemeelse presidendi Rolandas Paksase karmi saatust. Nüüd vaevleb paljudele üllatuslikult ajalooliste valuvõtete käes Eesti peaminister.

Iga nädal, et mitte öelda iga päev, kerkib Eestiski üha uusi ja uskumatumaid laia erakondlikku taustaspektrit pakkuvaid korruptsiooniskandaale.

Rahvusvahelistel vandenõuteooriatel on alati ja igas riigis andunud poolehoidjaid.

Võimalik, et see kõik on vaid juhuslik kokkusattumine, kuigi ajalooliselt on samalaadsete „sünkroniseeritud mõjutusoperatsioonide" läbiviimine Balti rahvastel veel hästi meeles.

Lätit ootavad ees poliittormid

Kuid mingem tagasi Läti sündmuste juurde. Järgmise aasta riigieelarve menetlus parlamendis algas täpselt samal päeval, mil meil Riigikogus. Läti rahvaesindajaid aga võtsid Seimi ees vastu vihased protestijad, nõudes rahvateenritelt oma lubaduste täitmist, õigust rahvale Seim soovi korral laiali saata, peaministri ja valitsuse tagasiastumist. Protestiks on ka põhjust. Lätit rasib praegu viimase kümne aasta kõrgeim inflatsioon – septembris oli see koguni 11,4% (Eesti omast ligi kaks korda kõrgem).

Meile hoiatuslikult on ülikõrget inflatsiooni Lätis põhjustanud ennekõike tubaka ja alkoholi kallinemine ning suurenenud eluasemekulud. Peagi tõuseb tunduvalt soojuse hind. Elektrit toodavad küll kolm hüdrojaama ja kaks soojuselektrijaama, kuid see ei kata üha suurenevaid vajadusi. Pärast Ignalina aatomielektrijaama sulgemist juba ületuleval aastal halveneb Läti energeetiline olukord veelgi.

Pidevalt kasvab pinge lati devalveerimiseks. Seimis pärast teravat mõttevahetust esimese lugemise läbinud järgmise aasta eelarvega püüab valitsus ülekuumenenud majandust jahutada. Muu hulgas kavatsetakse ohjeldada avaliku sektori palgatõusu, mis aga isegi läbimineku puhul ei rahuldaks kümneid tuhandeid palgasaajaid. Teiste hulgas on jätkuvalt rahulolematud meedikud, politseinikud ja pensionärid.

Lätis prognoositakse poliittormirohket sügist.

Kas oskame raskustes hoida ühte ja üksteist toetada – kolm riiki nagu kolm musketäri? Kuigi teame, et tegelikult oli musketäre neli.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)