13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Kalevi Maleva Riia allOTTO TIEF, 11. aprill 200723. juuni 1919 Hommikul vara marsime üle Roneburgi – Neuhofi mõisa Võnnu poole. Landeswehr vastu ei hakanud. Võnnust läksime vasakult mööda üle raudtee kivitee peale välja. Ööd olid roodud Roobuschi mõisa rajoonis. Vastu hommikut võtsid kalevlased ja partisanid Hintzenbergi mõisa oma alla. Õhtul jõudsime Rodenpoisi jaama juurde, kes Landeswehr peatuma oli jäänud. Algas lahing. Õhtul sõitis läbi liini automobiil Ameerika lipu all, milles Landeswehri delegatsioon sõitis rahu paluma. Kapten Parts andis käsu kohe Rodenpoisi jaama ära võtta. Varsti võetigi Rodenpoisi jaam tormiga ära ühe partisanide ja meie 4-nda roodu poolt. Saagiks saadi kaks kuulipilduja alust, seljakotte ja muud soomust. 1. juuli 1919 Kell 2.30 marssisime välja, jõuame õigel ajal määratud kohta. Selgus, et 6. polgu 1. pataljon, kes hommikul vara pidi peale tungima, alles magas. Pataljoni komandöri ajasime üles, kes aluspükste väel artilleeria ettevalmistust hakkas korraldama. Tuli teade, et vaenlane palunud uuesti rahu. Liitlaste survel olnud meie valitsus sunnitud läbirääkimistesse astuma. 3. juuli 1919 Hommikul tuli telefonogramm, et Landeswehriga rahu tehtud, mis hakkab maksma kell 12. Rahutingimustes on muuseas tähendatud, et vaenlased 5-ndaks kella 18-ks Riiast peavad lahkuma. Riia kuberneriks on nimetatud Inglise kõrgem sõjaväelane. Eesti väed ei tohi Riiga sisse minna, vaid peavad püsima praegustel seisukohtadel. Tuli teade, et sakslased tõmmanud oma postid tagasi kuni Riia eeslinnani. Käisime, enne kui rahu maksma hakkas, vaenlase Skragge silla taguseid positsioone vaatamas. Selgus, et sakslastel oli suurepärane kahekordne positsioon korralikkude kaevikute ja okasaedadega, mõlemad positsioonid peale selle kaitstud jõega, mis sünnitab kaks haru. Kui 1-ne silla kindlustus suurtükitule toetusel ehk järsku ootamata löögiga ära oleks võetud, siis oleks verst maad uut silla kindlustust, mis metsa taga, jälle pidanud forsseerima. Mõlema silla positsiooni kaitseks oleks korralikkude vägede juures jätkunud paarist kuulipildujast. Selle vastu on üleval- ja allpool Skragge silda kohti, kust jalavägi kerge vaevaga jõest üle oleks võinud saada, sest vesi oli madal ja kaldad kindlustamata. Mis 6. polgule põhjust andis just Skragge koha peale tungida, kus sakslastel okupatsiooniajal ette valmistatud kindlustused olid, ei ole täiesti selge. Vist ei olnud polgul kui ka 3-da diviisi staabil teateid vaenlase kindlustuse üle, niisama ei olnud vist tehtud korralikku luuramist. Igatahes läks see vaenlase positsioonide mittetundmine 6. polgu 1-le pataljonile õige kalliks maksma. Ka meie kaotasime jumalamuidu 12 meest. Mehed olid tusased, et Riiga ei saanud minna, kuid rahustab see teade, et landeswehr peab kolima Düüna taha ega pääse nii pea meid tülitama. Puhkust läks ka meestele üsna vaja, sest pikkadest marssidest ja alalistest võitlustest olid mehed väsinud ja kurnatud. Meie olime sellest küljest vist kõige raskemates tingimustes. Meie naabrid, Kuperjanovi partisanid, vähemalt liikusid kõik aeg mööda suurt kiviteed ja lõid lahinguid oma suurepärase patarei toetusel. Meie, kui ilma artilleeriata väeosa, pidime neid kord vasakult, kord paremalt tiivalt toetama, nii et meie tee tiirles sik-sakina ümber kivitee. Ühtlasi pidime sammu pidama partisanidega, mis meil pingutustega korda läks. Artilleeria puudus andis ennast lahingusse minnes teravalt tunda, automaat-laskeriistadega olime paremini varustatud. Halvema sõjalise varustusega on osalt seletatavad meie võrdlemisi suured kaotused. Kuid see pidi nii olema. Meie saime Skangeli mõisa ära võttes saagiks rohkem kuulipildujaid (suurtükkidest rääkimata), kui meil endil neid üldse oli. Peale selle jõudsid nad mõnegi laskeriista ära viia. Niisugusel vastase tehnilisel ülevõimul pidid meie pealetungivad nõrgemalt varustatud roodud kaotusi kannatama. Meie võitsime ainult selle tõttu, et meie sõdurite massides oli võidu tahtmine hulga tugevam, kui palgatud Saksa soldatitel. Meie sõdurite riide- ja saabastevarustus oli väga nõrk. Saksa soldatite kõrval nägid meie sõdurid välja kui hulgused. Nüüd tuli teade, et varsti saab Inglise riideid, ja et meie siis uutes rõivais Riiga paraadile läheme. Eesti Ajakirjanikkude Liidu kogumikust "Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt" (II kd, Tallinn 1927) toimetanud Ralf R. Parve FOTO: Eesti ohvitsere Riias pärast Landeswehri purustamist. Viimati muudetud: 11.04.2007
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
