„Ajad mööduvad, tuuled pöörduvad, tsirkus ometi jääb…“

Niisiis olemegi NATO poolt okupeeritud riik. Eelmised okupandid ehitasid oma baasid ise ja toitsid ise oma sõdurid. Nüüd olgu kõik vastuvõtuks valmis ja võõrsõdurid meie ülalpidamisel.

Kõik kordub – aastakümneid tagasi viis Eesti delegatsioon avalduse Kremlisse, paludes meid võtta N.Liidu koosseisu. Nüüd kirjutati alla avaldusele üha rohkem luua siin baase ja sõjaväge riiki sisse tuua. Relvakonflikti korral oleme oma Ämariga esimene sihtmärk.

Kõigele sellele lõid erilise hoo sisse Ukraina sündmused, mida väga on ära kasutatud. See, mis toimub Ukrainas, on meil juba olnud (välja arvatud sõjategevus). Oma majandusele – põhi püsti, tee vabaks välismaisele!

Ukraina on läbi ajaloo olnud venekeelne ja -meelne, seepärast on venelaste sekkumine sealsesse segadusse ikkagi mõistetav. Mis aga on sinna, Venemaa naaberriiki asja Ameerikal ja NATO-l? Kas seepärast, et Ukrainast saadav odav tööjõud oleks välisfirmadele soodne?

Inimeste hirmutamine sõjahüsteeriaga on üle mõistuse. Mina ei tunne ennast turvalisena, kui lennukid igal päeval minust üle lendavad, vaid tunnetan ohtu. See, kui sinu kodumaal toimetavad võõrad jõud, pole kunagi midagi head toonud – ajalugu on seda näidanud. Aga ikka on meie hulgas neid, kes seda heaks kiidavad. Asi on niikaugel, et kui suhtud omamoodi sellesse, mis toimub näiteks Ukrainas, oled teisitimõtleja, aga neid ei tohi meil olla – kõik peame ühes kooris hosianna laulma. Kus on siin demokraatia?

Mind häirib meie riigis see, et valimisseadus lubab valimiste vahelisel ajal vahetada erakonda. Mis inimesed need küll on?! See on poliitiline kaabaklus. Selline inimene on kaotanud usalduse ja ma ei hääletaks iialgi sellise kandidaadi poolt.

Proua Toomastil ilmus Õhtulehes artikkel, kus ta halvustas oma endise erakonna esimeest ja erakonnakaaslasi, eriti aga vene rahvusest saadikuid. Inimesel peaks ikka säilima mingisugunegi taktitunne selle erakonna suhtes, kelle toel oled end poliitikasse upitanud.

Üks arusaamatu ettevõtmine on meie maale plaanitav üüratu raudtee-ehitus, mis pöörab segi palju ilusat Eestimaad ja häirib inimeste elu. Riigil tuleb võõrandatav maa ju kinni maksta ja selleks kulub rohkesti raha. Milleks uut raudteed vaja, kui juba praegu on meil raudteed alakoormatud? Kas ei peeta jälle silmas mingit sõjalist otstarvet? Kas Euroopa Liit surub seda meile peale? Kas kellelgi terendab suur rahakantimise võimalus?

Aitäh sisukate Kesknädalate eest!

LINDA AVIK, pensionär Nissi vallast, Harjumaa

[fotoallkiri] Militaarse aviatsiooni progress on toonud kasutusse kerged, kuid tegusad lennuvahendid, millel nimetuseks droon. Need riistad võivad olla nii vaatlejad kui ka tapjad. Kas ka Eestis lendab juba ringi droone?

Jaga |