Euroopa Liit ja Eesti Vabariigi pensionid

JOHAN AHLBERG,      12. jaanuar 2005


Käesoleva aasta III kvartali keskmine palk Eestis oli 7021 krooni kuus. Samal ajal elas 40% rahvastikust alla vaesuspiiri ja sotsiaalne kihistumine on jõudnud kriitilise piirini – pole näha, et olukord lähiaastatel paraneks.

Riigil aga on, kuhu raha kulutada. Tallinnas Raekoja platsil planeeritakse likvideerida kõnniteed ja teha plats tasaseks. Selleks kulub „ainult" 15 miljonit krooni. Virumaale planeeritakse vanglat 1000 kinnipeetavale, milleks kulub 400 miljonit, seega ühe vangi kohta 400 000 krooni! Kui Eesti mõne aasta pärast ELi eesistujaks saab, nõuab see auväärne ametikoht 650 miljonit kuni 1 miljard krooni.
Palju räägitakse õpetajate ja arstide palkadest, pensionäridele aga ei midagi. Peale Keskerakonna pole teistel erakondadel pensionäride tarvis väljundit.

Miks me oleme vaesemaid riike Euroopas?
2003. aastal Riigikogu valimiste eel lubas respublikaan Tõnis Palts 2007. aasta pensioniks 4000 krooni kuus. Täna aga lubatakse 2005. aastal keskmiseks pensioniks 2364 krooni.
Võimu juures olevad rikkad ei taha astmelisest tulumaksust kuuldagi. Kuidas nad saaksidki, kui nende teenitud rahast kuni 60% läheks tulumaksuks!
Saksamaal, Taanis ja Rootsis käinuna olen meie elust rääkides tunnistajaks olnud imestusele: kuidas saab selline vaeseid vihkav valitsus võimul püsida?

Õiglane oleks astmelise tulumaksu kehtestamine
Ega USA president Woodrow Wilson juurutanud aastatel 1914–1915 mõttelagedalt astmelist tulumaksu. Võimul olevad erakonnad ei tunne mingit huvi 370 000 pensionäri vastu, konkreetsed seadused pensionäride kohta puuduvad. Maksuküsimuse ja vanemapalga kõrvalt unustas Rahvaliit enne valimisi tõotatud pensionide tõstmise sootuks.
Meil on 628 inimest, kes teenivad aastas üle miljoni krooni. Hansapanga juhatuse liikme kuu keskmine töötasu on 250 000 krooni. Kui tulumaksu alandada 2%, siis on nende võit 5000 krooni kuus. 5000 kroonise kuupalgaga töötaja võit on ainult 100 krooni.
Kogu meie riigi vaesus saab mitmete muude põhjuste kõrval alguse astmelise tulumaksu puudumisest.

Eestit ei varitse tulevikus ainult tervishoiu kollaps
Eesti on heaoluriikidest kaugel maas. Meil eraldatakse rahva tervishoiu ja sotsiaalhoolduse kuludeks 16% rahvuslikust koguproduktist (SKP-st). Rootsis 33%, Prantsusmaal 25% ja Saksamaal 28% SKP-st. Eelolevatel aastatel soovivad Tallinna linnavolikogu liikmed saada lisapensioni 40% liikme palgast ja seda aastase staazhi korral!
Vastavalt Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koodeksi nõuetele ei tohi tavakodaniku pension olla väiksem kui 50% keskmisest palgast. Meil aga on aluseks võetud meeslihttöölise palk! Seadusandluses peaks olema fikseeritud pensioni suurus keskmisest palgast ja tähtajad selle juurutamiseks lähiaastatel. Eestit ei varitse mitte ainult tervishoiu kollaps, vaid Eesti rahvastiku säilimise kõrval on üha laiemad probleemid majanduse arengusuundade, AIDSi leviku tõkestamise, narkomaania, kuritegevuse, kodutute majutamise ja maarahva tööga kindlustamisega.

Pensionisambad on pensionäridele läinud rong
Tänaste vanaduspensionäridele ja pensionieelikutele on see rong läinud. Lausa uskumatu, kuidas pensionäre mõnitatakse. Nendele laekunud 700–800 miljonit krooni kanditi kogumispensioni II sambasse. Pensionäridele peab tagasi antama ülekohtuselt võõrandatud 1,5 miljardit krooni, mis mõne aasta eest lubati.
Valitsus vaikib, sest pensionide maksmiseks raha ei jätku. Raha aga oleks olemas, kui kehtestataks astmeline tulumaks!
Arvatavasti oskavad 370 000 pensionäri tulevastel valimistel valida nende õiguste eest seisva erakonna – Keskerakonna.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)