Kutsekoolid kujundavad meie tööturgu

SIRET KOTKA,      31. august 2005


Nädal enne 1. septembrit astusin sisse Väike-Maarja õppekeskusesse Lääne-Virumaal. Eesmärk oli tutvuda lähemalt kutsekooliga. Ise lõpetasin sel aastal Väike-Maarja Gümnaasiumi, mis asub kohe kutsekooli kõrval. Gümnaasiumil ja kutsekoolil on ühine õpilaskodu, ühised töötajad ning klassiruumid, samuti hea koostöö, erinevused on pigem tingitud üld- ja kutsehariduse sisulisest poolest.

Kutsekoolid on tihti ettevõtlikumad kui üldharidust andvad koolid. Praegu on üldhariduskoolide õpilaste pearahad ja õpetajate palgad suuremad kui kutsekoolidel. Seetõttu on kutsekoolid probleemi ees, kuidas motiveerida õpetajat töötama probleemsemate lastega väiksema palga eest.
Väike-Maarja õppekeskus on selle mure lahendanud projektide abil. Nimelt saadetakse eriala õpetajad täiendkoolitusele välismaale, et nad oma väikesest palgast hoolimata jätkaksid õpetamist südamega.

Õpetamine kutsekoolis pole kerge. Vene keele õpetaja Niina Eikkinen arvas, et poisse on kergem õpetada kui tüdrukuid, sest meessugu on suhtlemisel vabam.
Veel lisas ta, et Väike-Maarja õppekeskuses ei ole õpilased pretensioonikad ja tahavad füüsilist tööd teha, kuid õppima on neid vaja sundida.
Koolis õpib erinevate muredega lapsi, seetõttu vajab iga õpilane erilist tähelepanu ja hoolt. Ka teiste õpetajate suust jäi kõlama mõte, et õpilased on toredad, kuid nendega peab palju tööd tegema.

Kes lähevad kutsekoolidesse?
Lisaks sellele, et osa õpilastest ei ole nii õpihimulised kui üldhariduskoolides, ei ole ka nende majanduslik olukord kõige parem. On noori, kes lähevadki kutsekooli sellepärast, et omandada eraala ja tööd saada.
Ühe õpetaja sõnul on Väike-Maarja õppekeskuse mõne õpilase majanduslik olukord selline, et neid on vaja olnud toetada toiduainete ostmisel. Eelmisel sügisel tõi ta kodust isegi ämbritäie porgandeid, et lapsed saaksid süüa, sest koolis käib õpilasi, kelle kõhtu „kummitab" nälg.
Õnneks on Keskerakond jätkanud tasuta koolitoidu programmi ja alates 1. jaanuarist 2006. aastast saavad ka kutsekoolide õpilased tasuta süüa.

Õpilaste arvates on tasuta koolitoit vajalik ja õige. Arvutiteeninduses teisele kursusele jõudnud poisid arvavad, et koolitoit on paljudele hädavajalik. Soe lõunasöök on tähtis, sest varanduslik kihistumine on muutunud koolis käimist otseseks mõjutavaks faktoriks. Meie hulgas on palju lapsi, kes koolis käia ei taha või ei saa, sest peres puudub raha toidu või korralike riiete ostmiseks.

Väike-Maarja õppekeskuses õpilastest puudust ei ole. Sel sügisel avatakse uuesti auto- ja masinate remondi eriala grupp. Just selles valdkonnas on õppida soovijaid rohkem, kui riiklik tellimus ette näeb. See näitab, et ka kutsekoolides on konkurents nagu paljudes üldharidust andvates koolides.
Kutsekoolide eelis on see, et nemad annavad riigile ettevalmistatud töötegijaid, üldhariduskoolides käivad tihti õpilased, kes ei ole endale otseselt sihiks võtnud kõrgkooli minekut. Nad lähevad gümnaasiumi, sest see on populaarsem kui kutsekool.
Paljud vanemad tahavad, et nende laps omandaks ikka kõrghariduse. Sellised õppurid ei arvesta tihti enda võimetega ja selle tagajärjena tekib töötuid juurde.

Kutsekooli õpilased elule lähemal
Kutsekoolide õppurid on elulähedasemad. Väike-Maarja õppekeskuse direktor Raili Sirgmets tõdes, et kuigi tema kooli õpilased ei ole nii usinad võõrkeele õppijad kui Väike-Maarja Gümnaasiumis, saab nii mõnigi kutsekooli õpilane elus paremini hakkama, kuna neil on võimalik keelt praktiseerida välismaal juba esimese või teise kursuse järel.
Õppurite asjalikkust näitab seegi, et paljud Väike-Maarja asutused on võtnud pärast praktikat õppekeskuse lõpetanuid enda juurde tööle. Kohalikud ettevõtjad on kutsekooli õpilastega rahul. Seega peaks üldine suund olema noorte juhtimine üha paremale ja tõhusamale üldharidusele ning selle kõrvalt kutsealaste oskuste omandamisele. Eesti riik peab ise koolitama tööjõudu, mitte seda välismaalt sisse tooma.

Aastal 2004 munitsipaliseeriti Väike-Maarja õppekeskus, et luua integreeritud õppesüsteem Väike-Maarja Gümnaasiumiga. Veel sel aastal on plaanis rakendada eelkutseõpe eelkõige müüja ja koka erialadel. See tähendab, et soovi korral saavad Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilased läbida kutsealase eelkoolituse õppekeskuses, õppekeskuse õppurid saavad aga tugevdada oma teadmisi üldharidusõpingutes. Arvan, et see on igati kasulik projekt, sest aitab noortel omandada esmased teadmised eelnimetatud kutsetest.

Kutsekoolid hakkavad tasapisi välja tulema oma ebapopulaarsest seisundist, kuid neid peab rohkem toetama. Oleks igati õige, kui me tulevikus saavutaksime sama taseme kui Soomes, kus mõnes piirkonnas läheb 60% põhikooli lõpetanud õpilastest kutsekoolidesse ja 40% keskharidust andvatesse koolidesse. Seepärast toetagem nii vaimselt kui materiaalselt kutsekooli õpetajaid ja õppureid, sest nemad kujundavad meie tööturgu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)