Vastukaja: politseilõvi katsumused ehk soovitusi Elmar Vaherile

Rahvale on omane innovatiivsus ka igasuguste siltide kleepimises ja terminite väljamõtlemises. Isegi kõrged riigiametnikud „ristisid" oma liikmeid riigikogus - Seatiit, Rauarobi - ja neid oli hulgim. Minu teadmistes ja üleelatud tööpraktikas kohtas selliste terminite nagu ment ja võmm kasutajate hulgas seda seltskonda, kellel oli nendega kana kitkuda või kunagi kitkutud. Mendiks nimetasid kinnipeetavad oma kinnipidamisasutuse administratsiooni, vangivalvureid ja ülemaid. Võmmideks kutsuti miilitsatöötajaid. Seda sõna kasutati sõimusõnana viinapruulijate ja hulkurite seltskonnas.

PPA teemat käsitledes on Õhtulehe artikli autor jäänud pinnapealseks ega pööra tähelepanu kõige olulisemale, mis takistab PPA uuel juhil olukorda politseis kardinaalselt positiivses suunas muuta. See on seadusandlus. Käesoleval ajal ei ole kuritegude menetlemise aeg seadusega piiritletud. Ei kuriteo avalduse, kaebuse suhtes otsuse vastuvõtmise osas ega tarvituselevõetud abinõudest avaldajale, kaebajale teatamise osas.

Toon üsna värske näite. Majja sissemurdmise ja asjade kadumise kohta politseile esitatud avaldusele reageeris politsei viis kuud hiljem. Minu küsimuse peale, mis sai olla sellise viivitamise põhjus, vastas vanemuurija, et tema töötab prioriteete silmas pidades. Kui kuritegude kohtueelse menetlemisega tegeleb nii vähe uurijaid, et luuakse pingerida kuritegude menetlemisel, ja seetõttu osa kuriteoteatega avaldusi pannakse kuude kaupa järjekorda ootama, siis on siin tõsine mõtlemiskoht.

Ei saa uus PPA juht panna politseid niimoodi tööle, et rahvas temast rohkem lugu peaks, kui seadused võimaldavad politseil, prokuröril või kohtul kriminaalkuritegusid aastaid menetleda ja siis aegumisega või oportuniteediga lõpetada.

Nii on näiteid tuua, kuidas politsei uuris oma kolleegi kuritegusid aastaid ja siis lihtsalt asi lõpetati. Ennekuulmatu! Kas see on politseiriigi tunnus, et politseinik ise uurib oma kolleegist sõbra kuritegusid?

Seadus, mis ei näe ette teatud menetlustoimingute teostamisel manukate juuresviibimise kohustuslikkust, on iseloomulik rohkem politseiriigile. Annab võimaluse teatud toiminguid teostada lohakalt ja isegi seadusi rikkudes. Olgu märgitud, et kindlasti oleks manukate juuresviibimisel Põlvamaal, Waaksi elukohas tragöödia ära jäänud. Rahvale jäetigi saladuseks, mis seal tegelikult toimus.

Politseinike hulgas on väga nõrga erialase ettevalmistusega ametnikke. Näitena võiks tuua juhtum Narvas, kus kaks politseinikku ei suutnud noaga vehkivat märatsejat muudmoodi korrale kutsuda, kui lasid ta maha. Relva kasutamise äärmiselt võhiklikkusele viitab veel kolm lasku naaberkorteri ukse sisse. Oli õnne, et ukse taga keegi ei viibinud. Politseil peab olema erialane väljaõpe, kus külmrelva vastu tulirelva ei kasutata. Politseil on selleks piisavad vahendid- kumminui ja pisargaas.

Sellega tuleb nõustuda, et reformidega, sh tsentraliseerimisega on politsei viidud rahvast kaugemale. Ka ei ole piirkonniti kohtadele määratud korravalvureid. Selle ehedaks näiteks on mitu aastat inimeste ja loomade hukkumine kaanteta kaevudes. Mitte keegi ei vastutanud ja mitte keegi lahtistest kaevudest enne midagi ei teadnud, kui kaevust mõni hukkunu leiti.

Mõttetult on kogu politsei motoriseeritud uute sõiduautodega. Milleks, kas oleme nii rikkad, et noored politseinikud sõidavad päevad läbi autodega ja millega nad tegelevad?

Kui töötasin politseis, siis vallavanem avaldas, et tema oma valla konstaablist mingit abi ei saa, Palusin aidata tunnistajaid üle kuulata, kuna konstaablil mingit tegevust ei olnud. Vastuseks sain, et ta pole ülekuulamist Paikuse politseikoolis õppinud. Kui palju praegu selliseid politseis töötab?! Mida siin siis imestada, et Narva koolitüdruku Varvara mõrtsukas jalutab ringi, ja üksnes jumal teab, palju ta veel on kuritegusid kusagil toime pannud.

Seda, mis 22 aastaga on igasuguste kummaliste seaduste ja reformide tõttu politsei kreeni kiskunud, ei saa ühe tubli uue politseijuhi tahtele ja pingutustele vaatamata hoobilt korda teha. See võtab aega, seaduste muutmist ja kogu politseikaadri õigetele alustele ümberjaotamist. Igas töölõigus peavad olema vastavale töölõigule spetsialiseerunud spetsialistid ning iga struktuuri ja töölõigu töö tulemuste ja kvaliteedi eest peab olema konkreetne vastutaja. Edutamine karjääriredelil peaks toimuma ainult töökogemusi ja tulemusi arvestades.

JAAK LAIDLA Harjumaalt

Jaga |