Nädala juubilar EGON NUTER 60

23. septembril 60-aastaseks saaval teatrimehel Egon Nuteril on Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri roll Vanalinnastuudio estraadikavades, Andrus Kivirähki näidendis „Meri ja Orav“, teleesinemistes ja erapidudel aidanud sümboolses mõttes avada vist küll kõik uksed. Mõistagi mahub Nuteri loometeesse mitukümmend andekalt ja isikupäraselt esitatud rolli nii laval kui ka filmides. Kindlasti tuleb tema talendile kasuks ühiskonnaelu tähelepanelik ja mõtteerk jälgimine.

Noarootsi juurtega Tallinna poiss Egon Nuter lõpetas pealinnas 21. keskkooli. Tema isa sõitis seitsmekümnendatel aastatel Rootsi oma ema matustele ning otsustas konflikti tõttu Nõukogude saatkonnaga võõrsile elama jääda. Egoni vahetud kontaktid isaga taastusid poliitilise õhu värskenedes kaheksakümnendate teisel poolel. Nuter ise on sellest pikemalt rääkinud telesaadetes „Siin ja praegu“ ning „Tähelaev“ saatejuhtidele Jüri Aarmale ja Grete Lõbule.

Tallinna Pedagoogilises Instituudis lõpetas Egon Nuter kultuurharidusteaduskonna, kus omandas ka harrastusteatri juhendaja-lavastaja kvalifikatsiooni. Tõenäoliselt oodanuks teda töö mõnes kultuurimajas või klubis. Üsna ootamatult avanes aga noorele mehele tee professionaalse näitekunsti maailma.

„Tihti küsiti, kes Vanalinnastuudiosse mängima tulevad. Ines Aru nimetasin esimesena. Aru oli estraadil tuntud tegija ja tõi omakorda Pedagoogilisest Instituudist näitejuhtimisse kaasa oma juhendatava tudengi Egon Nuteri,“ meenutab oma raamatus „Naer läbi pisarate“ teatrilegend Eino Baskin.

Nuter on Aru nimetanud väga heaks lavakõne õppejõuks. Õpetaja ja õpilase rollis said mõlemad taas kokku Vanalinnastuudio esilavastuses „Ei mingit kahtlust“, kus ühes sketšis mängis Ines Aru ekstravagantset keskealist pedagoogi, keda satub koolidesse igal ajal, nagu ka „polkovnikuleskesid“ haiglatesse. Egon Nuter etendas seal üleannetut koolipoissi.

Vanalinnastuudio estraadikavasse „Prügikast“ ja sellele järgnenud „Prügikasti 2 ehk põhi paistab“ valis näitlejate võimeid ja oskusi meisterlikult tundnud Eino Baskin Nuteri parodeerima toonast presidenti Lennart Merit. Selle osa sai Nuter ka Andrus Kivirähki näidendis „Meri ja Orav“, mida koos Urmas Lennuki näidendiga „Kadrioru vanad“ mängiti Vana Baskini Teatri esietendusena Lihulas 2005. aasta jaanuaris. Lihula vallavanemaks oli toona Tiit Madisson.

Lennart Meri rollis on Nuterit kutsutud tervitama ja kõnet pidama erinevatele tseremooniatele, rahvaüritustele ja ka kinnistele koosviibimistele. Ühel pidulikul sündmusel olevatki soomlaste seltskonnale jäänud mulje, et tegemist on ehtsa presidendiga.

Eesti teatri 100. aastapäeva peol hakkasid Egon Nuter ja Indrek Taalma arutama, kas esimesel on lihtsam mängida Merit või teisel Hitlerit. Taalma arvanud, et Nuteri olukorra teeb paremaks presidendi vahetu eeskuju.

Ühes usutluses ütleb Nuter, et Meri rolliks valmistudes luges ta riigipea kõnesid ja artikleid. Isiklikult peab Nuter Lennart Meri suurimaks teeneks Eesti Euroopasse ja maailma viimist.

Oma viimasel presidendi-ametiaastal kutsus Meri Nuteri Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtule.

Erinevatel aegadel on Nuter mänginud Jaani Enn Vetemaa näitemängus „Ikka veel Püha Susanna“, Mikk Mihkelsoni Hugo Raudsepa „Salongis ja kongis“, Pastellit Oskar Lutsu / Toomas Kalli „Tagahoovis“, Dobtšinskit Nikolai Gogoli „Revidendis“ jne.

„Nuter on väga musikaalne inimene,“ hindas Eino Baskin, kui Vanalinnastuudios tuli lavale I. Ilfi ja J. Petrovi satiiriklassika „Kaksteist tooli“. Ostap Benderi (Tõnu Kilgas) kompanjoni Kiisu Vorobjaninovi kehastanud Egon Nuteril tuli lavastuses laulda laule, mille viisid kirjutasid Olav Ehala ja tekstid Priit Aimla.

Egon Nuterit on pidevalt saatnud ka Jüri Kergese ehk Jürka roll mammut-teleseriaalist „Õnne 13“.

„Ei tea, neid rändab vist hulganisti. Sest mul on väga raske minna Säästumarketisse või mujale poodi, ilma et keegi minuga kontakteeruks, patsutaks ja kiidaks ja pärast õlleraha küsiks. Mingi selline prototüüp on „Õnnest“ kumanud, et sellised inimesed astuvad ligi. Kuigi ma ise seal seriaalis ennast päris õllejoodikuks ei pea,“ räägib Nuter intervjuus ristsõna-ajakirjale „Kuma“.

Nuter on mänginud ka Kitzbergi – mitte küll kirjanik August Kitzbergi, vaid pensionieas politseitöötajat Eduard Kitzbergi teleseriaalis „Ment“.

Huumorimeelsel Nuteril on alati valmis ka vaimukad repliigid oma igapäevaelu iseloomustamiseks. „Sai pulli ja silmaring arenes,“ kommenteerib ta ühes intervjuus õpinguid Pedagoogilises Instituudis.

„Nagu teadusliku kommunismi eksamil,“ kirjeldas Nuter oma tundeid kunagises muusikateemalises Vikerraadio saates „Vikerkäär“, mida juhtisid Valter ja Jaak Ojakäär. Saatest, mida internetist praegu kuulda võib, selgub, et nimekas näitleja omab muusikast põhjalikke teadmisi ja et tal on väljakujunenud maitse.

Intervjuudest Nuteriga leiab ka näitleja arvamusi ühiskonnaolude kohta. „Mul on hea meel, et ta valmis on. Ja jumal tänatud, et ta valmis pole. Ootan kuni keskklass kosub, siis kukun ehk ka ise keskklassi sisse,“ rääkis näitleja üheksakümnendate keskpaigas telesaates „Siin ja praegu“ Jüri Aarmale, kes küsis arvamust Eesti Vabariigi kohta.

Tänavu 27. juuni Eesti Päevalehe laupäevalisas LP ütleb Nuter välja oma arvamuse pagulaste massirände kohta, ja ikka tabava võrdlusega: „Olen kuulnud, et näiteks Lõuna-Euroopas nõuavad nad konditsioneeriga korterit ja elamist sinna, kus on palju naisi. Aga mis saab minust, kui ma läheks muslimiriiki ja küsin elamist sinna, kus on palju naisi. Mõtlen, mis minuga siis tehtaks?“

Küllap pakub juba kirjapandud ja veel loodav dramaturgialooming, aga ka filmikunst vastsele juubilarile rohkesti lahedaid ja andekat näitlemist võimaldavaid osatäitmisi ning mõistagi tänulikult kaasa elavat publikut.

JAAN LUKAS

Jaga |