Muti-onu peo eeskujul

Nüüd aga käib hämaras urus sügaval „kadakpõõsa juure all" pidu katkuajal. Seal sepitsevad neljanda võimu uhked-üleolevad sulesepad oma süngeid plaane, mille najal asuda eesti rahva meelsust (ümber) kujundama. Kui silmanurgad mulda täis, hägustub vaade maapealsele Eesti elule märgatavalt. Seal tunnetab see seltskond end inimeste ajusid efektiivselt loputava supervõimuna riigi põhiseadusega paika pandud kolme tegeliku võimu kõrval. Ja lähebki lahti püüdlikuks paskvillide kokkuklopsimiseks. Eriti produktiivselt Muti-onult tuleb vaat' et mitu tükki nädalas.

Suur vene kirjanik Lev Tolstoi on rääkinud maamulla moraalselt puhastavast toimest. Tasuvat vaid käed mullatööd tegemas hoida, ja puhastumine emakese Looduse selle komponendi kaudu toimivatki. Paraku ei kajastu see küll üleni mullase Muti-onu kirjatöödes üldse mitte! Vastupidi, tema urg paikneb vist hoopis juba põrgu-allilma mõjusfääris. Igatahes märku sellest annab meile Muti-onu ergas viinakuu avapäevašedööver „Postimehes", kus kirjamehe loomedeliiriumis vaimusilme ette kangastuvad ... deemonid. Iseenesestmõistetavalt on nood mürkrohelised mehikesed ka KE(skerakonna) logodega ära märgistatud. Niisiis, viinakuu helgel hakul viskub süütu muinasjutuvestjamaskiga oma nägu varjav isehakanud Pavlik Morozov kõhklematult meie õukonnameedia narmendava mundri au kaitseks võimuvõitluse ambrasuurile. Kogu protseduur toimub Muti-onu toodetud resoluutsete võitlusloosungite väljahõikumise saatel: „Keegi ei saa sundida Eesti ajakirjandust1", „Toimetustes töötavad rõhutatult iseseisva mõtlemisega inimesed!", „Pole kuulnud, et keegi kolleegide hoiakuid suunaks!", „Ajakirjanik nuhib ülekohtu järele!", „Ajakirjaniku hoiak on trots ristisatsemise vastu!", „Trükiväljaannete vabaduste puudumisest pasundavad need, kelle mõtted on segased ja kes ei oska üldse kirjutada!". Ja kõigele krooniks: „Eesti press on ikka vaba küll!!!"

Nii produktiivse valedevabriku (seitse lausvalet korraga!) korstnaks sobib Muti-onu suitsev suumulk (rahvatarkus: „Valetab nii, et suu suitseb") nüüdseks imehästi. Õukonnakolumnisti trööbatud mundri räbalad tuleks tal aga kiiremas korras välja vahetada poliitteatri kojanarri lotendavate atlaspükste ning üleskeeratud ninadega tuhvlite vastu. Lõpuks jääb mul üle kahtlustada viinakuu hoogsa alguse jääknähtude olemasolu (loominguline pohmakas!) ka Muti-onu Pegasuse-hobul...

WILHELM ROOSIMÄGGI, waatleja Tallinnast

Jaga |