Süveneda tavatseva NATO peasekretäri töövisiit Eestisse

ENN EESMAA,      17. märts 2004


NATO kolmas hollandlasest peasekretär Jaap de Hoop Schefferi sisukas töövisiit Balti riikidesse oli planeeritud nii sisult kui vormilt õigeaegselt. Riigikogu kiitis NATO alusdokumendi - Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise - üksmeelselt heaks kolmapäeval, 10. märtsil. Täisliikmeks saab Eesti pärast ratifitseerimisdokumendi deponeerimist Washingtonis.

Teatavasti pole seegi veel kogu protsessi lõpp, sest ees seisab integratsiooni viimane, mitmest osast koosnev etapp. Eesti peab ühinema terve rea NATO tegevust reguleerivate lepingutega, mis tulenevad Põhja-Atlandi lepingu artiklist number 9.
Ainuüksi organisatsioone on tänases NATOs 13, neist vaid mõnega ühineme kohe algusest automaatselt. Ülejäänutesse saab liikmesriik soovi korral astuda. Küllap aastatega harjume selliste organisatsioonide kohmakavõitu lühenditega nagu NBO, NC3O ning organisatsioonide juhtimisorganite-agentuuridega NC3A, NACOSA, NACMO jne.

Balti õhuruumi asemel NATO õhuruum

Loomulikult tahtis vastne NATO peasekretär isiklikult tutvuda uute liikmesriikide võimekusega kohapeal, seda rohkem, et Brüssel peab juba lähipäevil otsustama, kuidas reaalselt kaitsta NATO õhuruumi Baltimaade kohal. Scheffer kinnitas, et mingit Balti õhuruumi enam ei eksisteerigi, on vaid NATO õhuruum, mis baltlaste kõrvadele kostub turvalisena.
Peasekretär pani seda kõikjal südamele ning pöördus sama teema juurde ka Tallinnas tema auks korraldatud õhtusöögil, millest minulgi oli võimalus Riigikogu väliskomisjoni aseesimehena osa võtta. Käitumiselt lihtne ja sõbralik, ladus ning vestluspartnerit kuulata oskav väitleja, oivaline prantsuse keele spets, kuid ka suurepärast inglise keelt kõnelev NATO peasekretär Scheffer muutus aga sisendavalt nõudlikuks, kui tegime juttu kaitsekulutustest vähemalt kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust.
Sel aastal läheb meil kaitsekuludeks 2,2 miljardit krooni. Leedu erakonnad allkirjastavad sel nädalal kaitsepoliitilise kokkuleppe, deklareerides oma valmidust eraldada riigieelarvest otsesteks kaitsekulutusteks aastani 2008 vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust. Teatavasti on Eestil selles osas probleeme, kuna kahte protsenti on sisse arvatud ka piirivalve ja Päästeameti eelarvemiljonid, mida NATO õigustatult ei pea otseste kaitsekulutuste osaks. See defitsiit ei kao kohe, küll aga paari-kolme aasta jooksul.

Laienemine läheb seni tõrgeteta

Olukord muutub ju drastiliselt juba siis, kui Eesti õhuruumi puutumatust hakkavad valvama allianssi F-16 hävitajad. Arvatavasti on tegemist Taani neljast lennukist ja sajast Norra sõjaväelasest koosneva üksusega, mis hakkab paiknema Leedus, tänase Baltikumi parimal sõjalennuväljal Shiauliai lähedal Zokniais. Ilmselt rotatsiooni korras toimuvat õhuturvet jätkavad Saksamaa, Norra ja Poola õhujõud. See on teatavasti juba ärritanud Moskvat, kust ägedalt nõutakse Euroopa tavarelvastuse leppest (CFE) tulenevaid sõjatehnika paigutamise ja hoidmise piiranguid rõhutades eelkõige erinevate piirkondade kasutamise vajalikkust.
Brüsseli arvates aga ei rikuks Taani hävitajate toomine Balti riikidesse ühtki CFE kokkulepet. De Hoop Scheffer kinnitab, et Baltimaade õhuruumi muutumine NATO õhuruumiks on Venemaale selgeks saanud. Peasekretär sõidab veel sel kuul Moskvasse, kus ta erilisi tagasilööke ei karda, kuna NATO laienemise praeguse etapi lõpp on tema hinnangul toimunud tõrgeteta. Scheffer lubas Moskvas kohtumisel president Putini ja Vene valitsusega tõstatada piirilepete küsimust ning arutada teisigi lahendamata probleeme, ennekõike Venemaa täitmata kohustusi seoses Istanbuli tippkohtumisega.

Keskenduda tuleb armee mobiilsusele

Scheffer rõhutas oma Baltimaade visiidil korduvalt vajadust keskenduda kiirelt ümberpaigutatavate jõudude arendamisele. Territoriaalkaitset peab peasekretär esialgu veel viisakalt selle peasuuna väärtuslikuks täienduseks. Ka Lätis ja Leedus rõhutas Scheffer vajadust jätkata relvajõudude reformi armee mobiilsuse suunas. NATO tipptasemel monitooringut jätkas alanud nädala alguses allianssi Euroopa vägede ülemjuhataja kindral James L. Jones, kes kohtus kõigi Eesti tippjuhtidega nii poliitika- kui militaartasandil.
Loomulikult huvitus Vietnami sõja veteran, hilisem USA merejalaväeülem ennekõike kaitseväe tänasest olukorrast, mis NATO tasandil jätab soovida ning kaitsejõudude struktuurist ja arenguplaanist, mis lähtuvad allianssi rahuldavatest soovidest. Juba järgmise aasta lõpuks on Eesti lubanud osaleda NATO sõjaliste operatsioonide läbiviimisel ühe kergjalaväepataljoni vähemalt kahe laskurkompaniiga koos vajaliku juhtimise, lahingutoetuse ja lahinguteeninduse elementidega. Alliansi käsutusse antakse ka üks miinitõrjelaev ning üks miinitõrje juhtimis- ja toetuslaev.
Eesti peaminister Juhan Parts sõidab koos teiste NATOga liituvate riikide valitsusjuhtidega USA riigipea George Bushi kutsel selle kuu lõpus Washingtoni. Kokkusaamise esialgne kuupäev on 29. märts. Oma ühinemisdokumendid deponeerivad Washingtonis ka Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia. Seejärel kuulub NATOsse 26 riiki.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)